Hispaania

Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist.

Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid.

8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711–718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast.

Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks.Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel.

Termin Reconquista ("taasvallutamine") on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat 722, mil loodi Astuuria kuningriik,

1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi,

Aasta 1492 märkis ära  Christoph Kolumbuse jõudmise Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I.

Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania Inkvisitsioon.

Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel.

Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgide ajal (Carlos I 1516–1556 ja Felipe II 1556–1598).

Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos, Põhja-Ameerika keskosas, Filipiinidel, Ida-Aasias, Ibeeria poolsaarel (kaasaarvatud Portugal alates 1580. aastast), Lõuna-Itaalias, Sitsiilia, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal looja^]. See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast.

Aeglane “Hispaania allakäik” algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol – seda kogu Euroopas.

18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused, kuid säilisid ülemere valdused. Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia – Prantsuse Bourbonid – ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik.

19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast Hispaania-Ameerika sõda 1898.
1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale.

20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll "võidujooksus Aafrikale" – koloniseeriti Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaal-Guinea.

Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (1936–1939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt.

1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega.

Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints Juan Carlos – temast sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli eelnevalt määranud.

1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine.

Üldiselt on Hispaania kliima, eriti Lõuna-Hispaania oma eestlastele väga meelepärane, ega muidu ei reisiks Eesti inimesed nii meelsasti Costa del Sol`i piirkonda.

Gran Canaria saarel on silmapaistvalt vaheldusrikas ja kaunis loodus, olles Kanaari saarte seas üks kõige mitmekesisemaid puhkamisvõimalusi pakkuv saar. Siin on suur valik sportimisvõimalusi, heatasemelised golfiväljakud, lai valik teemaparke, ööklubid ja erinevad restoranid.

Granada ja Alhambra loss. Öeldakse, et kui teil on Hispaanias aega  külastada vaid ühte linna, siis see peab olema Granada  ning seal asuvat Alahambra kindlust. “Alhambra” nimi tuleneb araabikeelsest sőnast “punane” vői “karmiin” ja just seda värvi ongi kindluse tornid ja müürid, mis ümbritsevad kogu La Sabica mäge. Tähtede valgel paistab kindlus hőbedane, kuid päiksevalgus muudab selle kuldseks. Granada linn rajati iseseisva kuningriigina 1238. aastal Araabia printsi Ibn Ahmari poolt.

Toledo - omapärane ja müstiline endine Hispaania pealinn. Toledo kõige kuulsamad ehitised on Alcázar (araabia keelest tulnud sõna «kindlus») ning võimas viielööviline Toledo Katedraal.  Samuti paeluvad turiste El Creco tööd, mida võib leida kõikjalt, neist üks kuulsamaid - «Krahv Orgazi matused» - asub Santo Tomé kirikus.

Sevilla - Flamenco pealinnaks kutsutud linn asub Lõuna-Hispaanias. Peamisteks vaatamisväärsusteks on Katedraal ja linna sümbol -La Giralda-kunagine araablaste minarett, Alcazari kindlus ning Hispaania väljak. Just selles linnas on õige koht külastada mõnda Flamenco show`d.

Costa del Sol seostub eestlasele eelkõige kuurortlinnakeste ja rannapromenaadidega, kuhu kõledal sügisel või varakevadel lumevee mineku aegu külma eest korraks sooja pageda. Siiski ei ole Päikeserannik pelgalt rannamõnude nautimise koht. Vahemere lainetest kõrgemal mägedes avab Andaluusia mägikülade lummava elu.

Gibraltar - on vaid kuue km2 suurune poolsaareke Ibeeria poolsaare lõunatipus, mis on enim tuntud 426 meetri kõrguse kaljumüraka poolest ja kust Aafrikani jääb 20 km. Gibraltar kuulub küll Inglismaale, kui seal kehtib ka Hispaania raha Inglise naela kõrval. Gibraltarilt avaneb suurepärane vaade Atlandi ookeanile ja Aafrika mandrile. Iga päev väljub mitmeid laevu ja katamaraane Gibraltarilt Ceutasse, Aafrikasse. Poolsaarel elutsev Margot' ahviliik on ainulaadne Euroopas.

Santiago palverännutee - legendi järgi toodi Kristuse apostli Jaakobi surnukeha Galiciasse. 813.aastal avastati säilmed Santiago de Compostelast, kus tema auks ehitati katedraal. Keskajal saabus sinna kogu Euroopast aastas üle poole miljoni palveränduri, ületades Pürenee mäed. See tee on tänapäeval kujunenud üheks turismiatraktsiooniks, kus paljud tänapäeva inimesed samamoodi oma palverännakuid teevad.

Mallorca saarel on pakkuda kõike, mida suurepäraselt puhkuselt soovida võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögikohti, vahvad teema- ja veepargid, mitmekülgsed sportimisvõimalused, palju vaatamisväärsusi ning loomulikult rohkelt päikest.

Ibiza - Valgete liivarandade ja türkiissinise merega Ibiza on tõeline pärl, millele lisab pahelist sarmi tempokas (öö)elu. Siin on suurepärased võimalused aktiivse puhkuse veetmiseks ning saar sobib ka perepuhkuseks. Seal on piisavalt lastesõbralikke hotelle ning vahemaad on väikesed, mis teeb vaatamisväärsustega tutvumise äärmiselt mugavaks.

Tenerife - Kanaari saarte suurim ja kõrgeim saar Tenerife meelitab vapustava loodusega, aastaringse sooja kliimaga, rohkete erinevate söögikohtade ning atraktiivsete puhkamisvõimalustega. Tenerife sobib ideaalseks puhkuseks nii lastega peredele, aktiivsetele puhkajatele kui ka mitmekesise ööelu nautijatele. 

Soovita "Hispaania" kohta soovitust

Soovituse soovitus

Aitäh sulle!

Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.

Soovita "Hispaania" kohta üritust

Ürituse soovitus

Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli suurel paellapannil üle küpsetatakse.
Võiks ka teada, et tortilla on Hispaanias midagi hoopis muud kui mehhiko õhuke leib - nimelt lisanditega omlett, coca aga on kataloonlaste pitsale sarnanev panniroog.

Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mida juba üsna ammu müüakse ka meil, ning tšillipipra ja küüslauguga maitsestatud chorizo. Viimane on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-, hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõiki koos; pruugitakse paella valmistamisel ja hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzina ja loquenka; levinud on ka verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisatakse koos chorizo’ga traditsioonilisele Madridi kikerherne-lihahautisele.

Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega, olles valmistatud lambapiimast (villalón ja manchego), kitsepiimast (cabrales) ja mõnikord harva ka lehmapiimast (roncal).

Otse tänaval saab osta friteeritud magusat suupistet churro’st , mis on parim vedela šokolaadiga ning mandlitest, munavalgest ja suhkrust valmistatud, lugematute variatsioonidega maiustust turrón.

Söögikohtades pakutakse rikkalikku valikut suupisteid üldnimetusega tapas. See on hispaaniakeelne üldnimetus sealsetele väikestele, sageli äärmiselt lihtsatele, kuid alati hõrgutavatele suupistetele. Ainsusevorm sõnast on tapa, mis Andaluusias tähistab katet või kaant. Endistel aegadel olevat söögikohtades olnud kombeks katta koos päikesepaistel sõpradega mõnusalt aega veetvatele külalistele serveeritav vein leivatükiga, millel ilutses soolane singi- või juustuviil. Kate oli mõeldud küll kaitseks kärbeste eest, kuid loomulikult tõstsid soolased suupisted ka jookide läbimüüki. Esialgu käis tapa joogiga tasuta kaasas, hiljem aga tuli selle eest hakata juba eraldi maksma.
Tänapäeval on tapad muutunud ääretult populaarseks ja nende valik on sõna otseses mõttes lõputu. Reeglina süüakse tapasid esimest korda keskpäeva paiku ehk enne kella kahe ajal toimuvat lõunasööki, järgmine tapasöömise tõusulaine saabub kella 8–9 vahel, millele järgneb kella 10 paiku õhtusöök. Linnades on saanud kombeks käia ühest baarist teise ja maitsta erinevaid tapasid. Kuna igaüks neist kujutab tegelikult vaid üht mehesuutäit, jõuab enne toekamat söögiaega astuda läbi päris mitmest baarist ja igaühes neist mõnusalt baariletile toetudes põske pista üks-kaks tapat. Mõnikord pakutakse tapadena ka grillitud või suitsutatud krevette, friteeritud peenkala, väikesi salatiportsjoneid, täidetud oliive ja õhukesi rullikeeratud singiviile. Kuumadest tapadest on tuntuimad lihapallid, shampinjonid, kana- ja lambaliha.

Üle kõige aga peavad hispaanlased lugu kartulimunaroast, mis kannab nime tortilla de patata.

Janukustutamiseks pruugitakse jooki nimega horchata, mis on kokku segatud mandlipiimast, apelsiniõitega maitsestatud suhkrusiirupist ja veest. Boolitaoline janu jook on sangria, mis koosneb punasest, väga harva ka valgest veinist, mineraalveest ja tsitrusemahlast. Kangema segujoogi saamiseks lisatakse sangriale brändit või likööri.

Mõned tüüpilisemad toidud söögikohtades:

• Pan con ajo e tomate ehk küüslaugu-tomatileib
• Pan de ajo ehk küüslauguleib
• Alioli ehk küüslaugumajonees
• Paella (hääld. paeijja) oli algselt kalurite õhturoog, milles kasutati ära müümata jäänud kaup ning lõunaeine riisijäägid. Paella on hispaania köögi uhkus, mille klassikaline variant paella valenciana sisaldab ohtrasti mereande - krevette, rannakarpe ja muud taolist. Hispaania paella peab tingimata olema küpsetatud puuküttega pliidil erilisel suurel pannil, millega roog ka lauale tuuakse.
• Sardinas en adobo ehk marineeritud kala
• gazpacho (mitmesugustest aedviljadest külm supp)
• sobrasada (pikantne vorst)
• sempanadillas (väikesed teravamaitselised või magusad pirukad)
• cocamallorquina (pitsasarnane suupiste),

Magustoitudest on populaarseimad ensaimadas (Mallorca magus kook), samuti pudingud ning mandlikreemiga pirukad. Flan- magus karamelli-piima tarretis

Hispaanias juuakse peamiselt kolme sorti kohvi: cafe solot (itaalia espresso sarnane must kohv), cortadot (piimaga kohv) ning cafe con lechet ( so. cafe latte ehk pooleldi piimast, pooleldi kohvist koosnev jook).

Vein

Tänu roomlaste algatatud viinamarjakasvatuskultuurile on Hispaania tänapäeval üks maailma suurimaid veinitootjaid. Hispaania veinid on suurepärase kvaliteediga,  sest viinamarjaistandusi on väga palju ning kvaliteedikontroll range.

Hispaanias on ligi kuuskümmend viinamarjakasvatuspiirkonda. Kindlasti tuleks esile tõsta suurepärase aroomiga Rioja veine, mis on tunnustatud kogu maailmas. Väga headeks viinamarjakasvatuspiirkondadeks on ka Ribera del Duero, Penedes ja La Mancha, mis viimastel aastatel on tootnud üha parema kvaliteediga veine. Jerezi vein ehk sherri on rahvusvaheliselt hinnatud Andaluusia vein (erinevad liigid: fino, manzanilla, amontillado, dulce ja oloroso).  Eriti armastatakse seda anglosaksi maades.

Hispaania cava ehk šampanjameetodil valmistatud vahuveini häll on Kataloonias Penedesi alal, kuigi selle tootmine on viimastel aastatel levinud ka teistesse piirkondadesse, näiteks Kastiiliasse.

Õlut tarbitakse tänapäeval Hispaanias suhteliselt palju, eriti baaris aperatiivina koos populaarsete tapastega. Hispaania õlu on hele ja meeldiva maitsega ja seda serveeritakse üldjuhul väga külmalt.

Tasub mainida ka paljusid Hispaania likööre. Brändit toodetakse peamiselt Andaluusias. Kanged alkohoolsed joogid ja orujod (viinamarjanahkadest ja seemnetest destilleeritud piiritus) on levinud kõikjal Hispaanias. Neist tuntumad on Galiitsia queimadad ja erinevad maitseliköörid (kuivad, ürtidega, kirssidega, meega jm. viisil maitsestatult). Populaarsed on ka aniisiliköörid, Navarrast pärit pacharan ja puuviljaliköörid.