Indoneesia

Ülevaade

Indoneesia koosneb 18 000 saarest (neist umbes 6000 on asustatud) ning on oma rahvaarvu poolest neljandal kohal maailmas. Selles paljurahvuselises riigis räägitakse 450 erinevat keelt ja usutakse mitmeid erinevaid religioone.

Selline looduse ja kultuuri vaheldusrikkus teeb Indoneesias reisimise ülimalt huvitavaks. Ühe reisi raames on võimalik vaadata nii haruldasi orangutane kui ka maailma suurimaid sisalikke. Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni.

Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Indoneesia hästi ka rannapuhkuseks. Indoneesias saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel.

Viisainfo

Eesti kodanikud vajavad Indoneesiasse sisenemiseks viisat, mille saab Indoneesia saatkonnast Helsingis või kuni 30 päevaks ka riiki saabumisel piirilt.  Pass peab olema kehtiv veel vähemalt 6 kuud alates sisenemise päevast.

Baliemi oru külastamiseks on vaja eriluba.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

• 2 miljonit – 500 000 Indoneesias elas Homo erectus, tuntud ka Jaava inimesena
• 3000 – 1000 e.Kr. Indoneesia saartele saabusid protomalai hõimud
• 200 e.Kr. Dvipantara hinduistlik kuningriik Jaava ja Sumatra saartel
• 3.-15. saj. Srivijaya kuningriik Sumatra saarel
• 760-830 Boroboduri budistliku pühamu ehitamine
• 13. saj. Islami leviku algus

Kliima

• kuiv periood: juuni – september
• vihmaperiood: detsember – märts
• tavaline temperatuur on 23-33°C aastaringselt
• keskmine õhuniiskus 70-90%

Vaatamisväärsus

Sumatra saare põhjaosa – looduslikult huvitav piirkond, mis sobib hästi matkamiseks. Maaliline vulkaanikraatris asuv Danau Toba järv, orangutanide külastuskeskus Bukit Lawang, Niasi saare surfirannad ning bataki ja niasi rahvaste iidne kultuur. Gunung Leuseri rahvuspargis on säilinud ka mõned kohalikud elevandid, ninasarvikud ja tiigrid.

Jaava saare keskosa – oluline piirkond Indoneesia kultuuriga tutvumiseks.  Vaatamist väärib Indoneesia kultuuripealinn Yogyakarta ning muidugi UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvad  budistlik Boroboduri  templistik ja hinduistlik Prambanani templistik.

Huvitavaid fakte

Indoneesiast pärineb maailma kalleim kohv - kopi luwak- mille üks tass maksab Londonis üle 65 euro. Kallis ja haruldane on see kohv sellepärast, et kohvioad on läbinud tsiibetkassi (musang) organismi ja omandanud seal haruldase maitse ja aroomi. Indoneeslased korjavad need kohvioad loodusest kokku, pesevad ära ning müüvad jaapanisse, Euroopasse ja USA-sse.

Maailma suurim sisalik on Komodo varaan, kes elab Indoneesias Komodo ja Rinca saartel. See sisalik kasvab kuni 3 m pikkuseks ja kaalub kuni 100 kg. Komodo varaanid haistavad saaki kuni 10km kauguselt, on võimelised jooksma kuni 20km/h ja suudavad tappa nii pühvleid kui ka inimesi. Aastal 2007 tapsid varaanid ühe 8-aastase poisi ja aastal 2009 ühe kohaliku kaluri.

Soovitused

• 1

  Kaubandus. Kaupade ja teenuste hinnad on riigi erinevates piirkondades väga erinevad, kuid üldiselt on elu Eestiga võrreldes odav, sh. sigaretid ja alkohol.

• 2

  Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 08-14. Valuutat saab vahetada ka hotellides ning suhteliselt levinud on pangaautomaadid. Pangakaartidega saab maksta suuremates kauplustes ja restoranides.

• 3

  Käitumistavad. Hoolimata suurest moslemite arvust on Indoneesia väga liberaalne maa, kuid palju sõltub konkreetsest piirkonnast. Kui näiteks Balil võivad turistid poolpaljalt ringi käia, siis Sumatral on viisakas islamitraditsioonidega arvestada ja ennast viisakalt kinni katta.

Loodus

Indoneesias esineb maavärisemisi, vulkaanipurskeid (81 tegevvulkaani) ja tsunamisid.Tuntuim vulkaanipurse on 1883 toimunud Krakatau vulkaanisaare plahvatus.

Saarestik asub kahe ookeani (India ja Vaikne) ning kahe kontinendi (Aasia ja Austraalia) vahel. Tänu sellisele asukohale ja ekvatoriaalsele kliimale on Indoneesia taimkate ja loomariik erakordselt rikkalikud.

Indoneesias esinevad 11% maailma taimeliikidest, 16% maailma linnuliikidest ja 10% maailma imetajatest. 58% Indoneesia territooriumist katab ekvatoriaalne vihmamets.

Kommentaarid

Lisa kommentaar