Itaalia

Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus.

Rooma - peamised huviväärsused: Colosseum (linna surematuse sümbol), Pantheon (antiik-Rooma kõige paremini säilinud mälestusmärk), Piazza del Popolo (väljak, mille keskel kõrgub Ramses II ajast pärinev obelisk), Kapitooliumi väljak (antiikse ja renessansiaegse Rooma pühapaigad), Piazza Navona (linna köitvam turuplats).

Vatikan - selle riigi külastamiseks peaks varuma vähemalt 1 täispika päeva, sest vaadata on seal väga palju. Püha Peetri kirik (mille tornist avaneb hunnitu vaade) ja väljak (Bernini elutööks peetav maailma kauneim arhitektuuriansambel), Sixtuse kabel (Michelangelo kuulus laemaal).

Sardiinia - Sitsiilia järel suuruselt teine saar Vahemeres. Cagliari on saare pealinn ja tähtsaim sadam. Saare kirdeosas asuv Smaragdrannik - Costa Smeralda - on Itaalia kaunemaid puhkepaiku.

TOSCANA JA UMBRIA

Firenze - kunstiaaretest tulvil linna peamised tähelepanunumbrid on: Firenze Toomkirik (kiriku uhke kuppel on Firenze sümboliks), Püha Johannese Ristimise Kirik (kuulsad pronksuksed), Uffizi galerii (Itaalia suurim kunstimuuseum), Ponte Vecchio sild (mis alates 1345.a. oli Firenze ainsaks sillaks ning on omapärane eriti oma väikeste poekeste poolest, mis ehitati aastatel 1500-1800).

Pisa - seda linna tunneb kogu maailm tema toomkiriku viltuse kellatorni järgi.

KIRDE-ITAALIA

Veneetsia - paleed, kanalid ja laguunid, gondlid, sillad. Canal Grande (Suur kanal on maailma kummalisim peatänav, mida mööda sõitvad veebussid ehk vaporettod viivad teid linnasüdamesse), Rialto sild (üks Veneetsia sümboleid), Piazza San Marco (linna peaväljak, mille ääres kõrgub veneetslaste armastatud Markuse kiriku kellatorn), Doodžide Palee (oli 900 aastat Veneetsia vägevuse ja hiilguse sümboliks), Galleria dell`Accademia (suur kunstimuuseum, mis eksponeerib pea eranditult Veneetsia maalikunsti). Veneetsia suurim vaatamisväärsus on Veneetsia ise!

LOODE-ITAALIA

Milaano - Milaano Katedraal ehk Duomo (linna sümbol, mille katusel asub ka vaateplatvorm), La Scala teatrihoone (üks maailma kuulsamaid ooperiteatreid), Santa Maria delle Grazia kirik (siin asub kuulus Leonardo da Vinci seinamaal "Püha õhtusöömaaeg"), Galleria Vittorio Emmanuelle II (suur terasest ja klaasist kõrge võlvkäiguna rajatud passaaž. Selline galerii oli tänapäevaste ostukeskuste eelkäija), Sant´Ambrogio basiilika (9.–12. sajandist pärinev kõige püham paik linnas. Milaano religioossuse sümbol).

Lombardia piirkond - siin võib nautida kolme suure, Alpide jalamil laiuva järve ilu. Need on Lago di garda, Lago di Como ja Lago Maggiore.

Itaalia Riviera - asub Liguuria rannikul. Ranniku maalilisemat ja kaljusemat osa Genovast ida suunas tuntakse nime all Riviera di levante (Tõusva Päikese ehk Ida-Riviera), Genovast Prantsusmaa piirini ulatuv rannikuala aga kannab nimetust Riviera di Pomente (Loojuva Päikese ehk Lääne-Riviera). Sealsed liivarannad on turistide hulgas eriti populaarsed.

LÕUNA-ITAALIA

Napoli - kärarikas ja ohjeldamatu suurlinn, mille lähistel paiknevad Pompeij varemed ning Vesuuvi vulkaan, mille kraatri juurde saab ka ülesse sõita-ronida.

Apuulia - Lõuna-Itaalia nn saapakontsal paiknev Apuulia on ehe ja avastamata, seni veel massiturismist puutumata piirkond Aadria ja Joonia mere vahel, mis kogub üha enam populaarsust. Nii perepuhkuseks kui ka kultuuri- ja ajaloohuvilisele leidub siin küllalt meelepäraseid tegevusi.

Capri saar - imekaunis koht Itaalias, mille külastamine peaks kindlasti kuuluma iga turisti kavasse. Marina Grande (sadam, millest saab ülesse linna väikebussi või funikulööriga), Anacapri linn (valged suvilad ning kitsad, õitest tulvil tänavad kiirgavad unist veetlust. Keskusest lühikese jalutusteekonna kaugusel asub Axel Munthe Villa San Michele), Monte Solaro (saare kõrgeim tipp), Sinine Grott (Capri kuulsaim vaatamisväärsus - koobas, milles päikesevalgus veepinnalt peegeldudes koopaseintele müstilisi kujundeid maalib).

Kõige romantilisem rannikuala Itaalias laiub Sorrentost Salernoni - jörskude kurvidega kaljude vahel kulgev tee.

Sorrento - heldelt looduseiluga õnnistatud, lauludes ja luules ülistatud linn on täna sama hurmav kui muinasaegadel, mil sireenid üritasid Odüsseust kaljudele meelitada.

Sitsiilia - Vahemere suurim saar. Pealinn Palermo

Soovita "Itaalia" kohta soovitust

Soovituse soovitus

Aitäh sulle!

Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.

Parimaks lihaks peab itaallane vasikaliha (vitello). Suurepärased hõrgutised on jahus küpsetatud vasikalihalõigud (costoletta alla milanese), sidruniga maitsestatud vasikafilee (scaloppine al limone), vasikas tuunikalakastmes (vitello tonnato) või spinatikastmes (alla fiorentina). Vasikamaksa pakutakse marsalakastmes, ahjus küpsetatult (fegato alla milanese) või õhukeste viiludena oliiviõlis koos sibulaga küpsetatult (alla veneziana).

Loomaliha (manzo), sealiha (maiale) ja lambaliha (agnello) pakutakse enamasti söegrillis grillituna (alla griglia või ai ferni) või ahjus küpsetatult (al forno).

kana läheb enamalt jaolt samuti grillitult (pollo alla diavola), rinnatükkidena singi ja juustu (petti di pollo bolognese) või tuunikala kastmes (tonnato).

Eelroogadeks on kala lihtsalt grillitud, kuumas aurus valmistatud või küpsetatud. Menüüst tasub otsida meriahvenat (spigola), punaforelli (triglia) ja mõõkkala (pasce spada).

Seentest on kõige kuninglikumad šampinjonid (funghli porcini), mida vahel serveeritakse peekoni, küüslaugu, peterselli ja juustuga täidetuna (ripieni).

Juustudest süüakse kuulsat parmesaani juustu (parmigiano) mitte ainult suppide ja pastatoitude juurde riivituna, maitsmist väärivad veel sinisel hallitav gorgonzola, valge kergelt suitsutatud provolone, piemonte koorejuust fontina, teravamaitseline taleggio ja soolane kitsejuust pecorino. Rooma pehmet toorjuustu ricottat võib mekkida ka suhkru ja kaneeliga maitsestatult.

Magustoitude vaieldamatu soosik on maailma kõige kooresem koorejäätis (gelati), mis on kõige maitsvam ehtsas jäätisebaaris (gelateria).

Veinidest
Peale Chianti on Itaalias teisigi võrratuid veinisorte. parim Chiant Classico, mis ka kõige nõudlikuma veinisõbra kurgulage aitab, on pärit Firenze ja Siena vahelistelt alatelt. See täiuslik punavein muutub aastatega aina paremaks. Punastest chiantidest on head veel Ruffino ja Montalbano. Valgeid chiantisid on seevastu vähevõitu, kuiva Trebbianot aga tasub igal juhul maitsta. Teistest Toscana kuulsatest punaveinidest on parimate omadustega Montepulciano ja Brunello di Montalcino. Valgetest veinidest on kõige vastupandamatud montecarlo ja San Gimignanost pärit Vernaccia. Suurepäraseid poolkuivi ja kuivi valgeid veine toodab Orvieto. Roomast ida pool kõguvailt Albano mägedelt tuleb karastavalt karge Frascati, kuulus Est aga Bolsena järve rannalt Montefiasconest. Verona ja Garda järve aladel tehakse samuti väga hinnatuid veine Valpolicellat ja Bardolinot. Soave kuival valgel veinil on õrn mandlimaik. Piemonte toodab mitmeid Itaalia hõrgumaid punaveinisorte: kange ja täiuslik barolo, tugeva buketiga Barbera, kerge Barbaresko. Siin valmib ka Asti Spumante nimeline vahuvein. Aperitiividest on bitterid, nagu Campari ja Punt e Mes, mõnusad soodavee ja sidruniga. Pärast sööki võib nautida näiteks aniisimaitselist sambucat, millele serveerides pannakse ujuma kohviuba või tilk kanget grappat.