Malaisia sobib hästi mitmesuguste ekskursioonide ja tegevustega vahelduvaks rannapuhkuseks või elamusrikkaks loodusreisiks. Kaunid, palmidega ääristatud liivarannad sooja ookeaniveega, retked džunglisse ning kohtumised sealsete asukatega, erinevate rahvusrühmade kultuuripärand, paadisõidud džunglijõel, rafting, sukeldumine, snorgeldamine jne. Üks suurimaid elamusi on kindlasti haruldaste orangutanide või ninaahvide nägemine vabas looduses.
Eesti kodanikud võivad Malaisias viisavabalt viibida 90 päeva korraga.
Sündmuste lühikokkuvõte:
Valitsev on ekvatoriaalne mussoonkliima. Rannikul ja madalikel on aasta keskmine temperatuur 25-28°C, mägedes 4-6 kraadi jahedam. Vihma sajab (tihti paduvihma) kogu aasta vältel, sest sademeid toovad nii edela- kui ka kirdemussoon.
Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:
Malaisia alade põlisrahvastik, orang asli, moodustab tänapäeval ainult 10% riigi elanikkonnast. Osaliselt on need hõimud säilitanud oma iidsed traditsioonid ning tegelevad džunglis küttimise ja korilusega.
Malaisia rahvustaim on hibisk, rahvusloom tiiger ja rahvuslind paabufaasan.
Vaata edasiElekter. Malaisias kasutatakse erinevaid elektripistikuid ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus.
Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 10-15 ja laupäeviti 09.30-11.30. Valuutat saab vahetada ka hotellides ning suhteliselt levinud on pangaautomaadid. Pangakaartidega saab maksta suuremates kauplustes ja restoranides. Üldiselt on elu Eestiga võrreldes odav.
Tavad. Malaisia puhul tuleb arvestada asjaoluga, et riigiusuks on islam. Samas ei ole käitumisnormid nii ranged kui enamikes Araabia maades. Naised pole nii väga kinni kaetud ja alkohol on kergesti kättesaadav.
Madalikud moodustavad Malaisiast u. 40% ja mäed u. 60%. Malaka poolsaare pinnamood on valdavalt künklik ning poolsaare keskosas on põhja-lõunasuunaline Titiwangsa ahelik (kõrgeim tipp Korbu 2183 m).
Poolsaart ümbritsev alluviaalne madalik on enamasti soostunud. Kalimantani (Borneo) saarel paiknevat Malaisia osa iseloomustavad kitsas rannikumadalik ja madalad pangasmäed. Kõrgem on idapiiril asuv Crockeri ahelik, kus asub Malaisia kõrgeim tipp Kinabalu (4101 m).


| Asukoht | Aasia |
|---|---|
| Riik | Malaisia |
| Ajavöönd | GMT + 8h. Erinevus Eesti ajaga +6h, märtsist oktoobrini +5h |
| Pindala | 329 750 km² |
| Rahvaarv | 28 294 100 (2007) |
| Haldusjaotus | 13 osariiki, 3 liiduala |
| Keeled | Riigi keel malai, selle kõrval kasutatakse inglise, hiina ja tamili keelt |
| Naaberriigid | Tai, Singapur, Indoneesia, Brunei |
| Riigikord | föderatiivne parlamentaarne monarhia |
| Riigipea | ülemvalitseja, kes valitakse osariike juhtivate sultanite hulgast |
| Pealinn | Kuala Lumpur |
| Rahaühik | Malaisia ringgit (MYR) |
| Rahvastik | Põhirahvaks (50% elanikkonnast) on malailased, kelle esivanemad rändasid Sumatra saarelt praegusele asualale 12.-14. sajandil. 25% elanikkonnast on 19.saj. lõpust kuni 20. saj. keskpaigani sisserännanud hiinlased, kes elavad peamiselt linnades. 5% rahvastikust on malailastele keeleliselt ja kultuuriliselt lähedased Indoneesia rahvad. Ülejäänud elanikud on saabunud peamiselt Indiast, Bangladeshist, Sri Lankalt ja Filipiinidelt. |
| Religioonid | 53% muslimid, 17% budistid, 7% kristlased ja 6% hinduistid. Riigiusk on islam. |
| Peamised majandusharud | nafta- ja gaasitööstus, maavarade kaevandamine, metallurgia, masinaehitus, elektroonikatööstus, keemiatööstus, tekstiilitööstus, põllumajandus (õlipalm, hevea, kakaopuu) |
| Tolliinfo | Maksuvabalt võib Malaisiasse viia 1 liitri alkohoolseid jooke, 200 sigaretti või 50 sigarit või 225 grammi tubakat. Langkawi saar (Malaka läänerannikul) ja Labuani saar (Borneo põhjarannikul) on maksuvabad alad. |
| Vaktsineerimine | A-hepatiidi vastu. |