Mongoolia

Ülevaade

Mongoolia sobib eelkõige looduse- ja kultuurihuvilistele. Sellel massiturismist puutumata maal on võimalik osaleda auto- või ratsamatkadel ja tutvuda rändkarjakasvatajate igapäevaeluga.

Mongoolia on kuulus oma metsiku looduse, rändava kultuuri ja külalislahkete inimeste poolest. Mongooliat imetletakse selge päikselise taeva ja vastandlike looduslike tunnuste poolest, alates kõrgete mägede, orgude ja lõpetades suurte avatud steppidega Gobi kõrbes ja poolkõrbes.

Ajaloolased ja arheoloogid mainiksid kindlasti Tšingis – khaani impeeriumit ning maailma rikkalikuimat ja paremini säilinud fossiilide, dinosauruste ja muude eelajalooliste roomajate kogumikku. Keskkonnakaitsjad räägiksid kaunitest säilitatud looduslikest imedest Gobi kõrbest Siberi taiga metsadeni välja. Antropoloogid räägiksid Tiibeti budismitraditsioonidest ja kultuurilisest mitmekesisusest.

Viisainfo

Eesti kodanikule on vajalik viisa, mida on võimalik taotleda Mongoolia saatkonnas Varssavis.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

• Mongoolia ala asustati paleoliitikumi lõpul, u. 300 000 aastat tagasi.
• 3.saj. e.Kr. – 6.saj. p.Kr. rändhõimude liidud (hunnid, žužaanid jmt.)
• 6.saj. – 10.saj. Mongoolia kuulus turkide Uiguuri ja Kirgiisi kaganaati
• 10.saj. – 12.saj. Mongoolia kuulus kitanite riiki
• 13.saj. alguses rajas Tšingis-khaan mongolite riigi

Kliima

Mongoolias valitseb teravalt mandriline kliima.Pikk talv on külm ja sademetevaene. Jaanuari keskmine temperatuur on lõunaosas -10 kuni 15°, põhjaosas  -25 kuni 32°, kohati kuni -35°. Ilm on valdavalt vaikne ja selge.

Mongoolia põhjapiirkonnad on õhukese lumikatte tõttu maailma lõunapoolseimad igikeltsaalad. Suvi on lühike ja soe, lõunaosas kuum. Juuli keskmine temperatuur on põhjaosas 14 - 17°, lõunaosas  23 - 27°.

Mongoolia Altai ning Hangaj massiivi ahelike lääne- ja põhjanõlvul sajab 350-450, tuulealuseil nõlvul 200-300 ning Gobi kõrbes ainult 60-150 mm/aastas.

Kevadtalvel on sageli lumetorme ja kiilasjääd ning suvel tolmutorme.

Vaatamisväärsus

Valik tähtsamaid:

KHUSTAIN – rahvuspark, kus elavad metsikud Prževalski hobused

TERELJ – ilus rahvuspark Ulaanbaatari lähistel, kus saab näha jakke

KHARKHORIN – legendaarse Tšingis-khaani pealinna asukoht

GOBI – omapärase loodusega kõrb

Huvitavaid fakte

Mongoolia (mongoli k. Монгол улс) on maailmas suuruselt teine merepiirita riik peale Kasastani.

Mongoolia suurim rahvapidustus on naadam, mille käigus võisteldakse vibulaskmises, ratsutamises, maadluses jne.

Mongoolias on kariloomade arv 20 korda suurem kui inimeste arv.

Mongoli keeles on hobuse nimetamiseks 54 erinevat sõna.

Aastal 1922 Mongooliast leitud dinosauruse muna oli esimene selline leid maailmas.

Soovitused

• 1

  Jootraha. Jootraha andmine pole kohustuslik ent on kohalike poolt väga tervitatav.

• 2

  Suveniirid. Traditsioonilised suveniirid. Mongoolia ja Kasahhi käsitöö, kunst ja antiik, hõbekausid, noad, budistide käsitöö, maalid. Kašmiirist tooted (Mongoolia on maailma suurimaid kašmiiri tootjaid). Pealisrõivad, kaamlivill, rahvariided, saapad, ehted.

• 3

  Vaktsineerimine. Enne reisi tuleb teha vajalikud vaktsineerimised. Arsti tuleb külastada vähemalt 4 – 6 nädalat enne reisi, et jätta piisavalt aega vaktsiinide mõjumiseks. Kohapeal juua kindlasti pudeli-, mitte kraanivett!

• 4

  Turvalisus. Kuigi kuritegevus Mongoolias pole väga laialt levinud, ei soovitata suuri rahasummasid endaga kaasas kanda. Võib olla taskuvargaid, seda eriti rahvarohkemates piirkondades või bussides.

• 5

  Elekter. Mongoolias kasutatakse erinevaid elektripistikuid ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus.

• 6

  Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 09-13 ja 14-16. Sularaha saab vahetada pankades ja suuremates hotellides ning Ulaanbaataris on ka mõned pangakaardi kasutamise võimalused. Eelistatuim maksevahend on sularaha.

Loodus

Mongoolia on lavamaade ja neid liigestavate mäeahelike maa. Maapinna keskmine kõrgus on 1580 m, 85% maa-alast paikneb kõrgemal kui 1000 m.

• Läänepiiril kõrgub 900 km pikkune Altai mäestik, mis madaldub riigi lõunaosas Gobi Altai mäestikuks (pikkus 600 km). Kõrgeim mäetipp on Khüiten (4373 m).
• Riigi keskosa hõlmab Hangaj massiiv, mis madaldub idas Orhoni-Selenge alanguks. Pealinn Ulaanbaatar asub 1350 m kõrgusel ning sellest lõuna pool kuni Hiina piirini laiub 1000-1200 m kõrgune Ida-Gobi lavamaa.

Mongoolia põhjaosa asub metsa- ja mägistepivööndis (29% Mongoolia territooriumist) ning stepivööndis (26%), lõunaosa kuivstepi- ja poolkõrbevööndis (27%) ning kõrbevööndis (15%).

Transport

Liiklus on Mongoolias parempoolne. Taksod on kasulikud Ulaanbaataris või lühemateks reisideks linnast välja. Väljaspool pealinna on teed asfalteerimata ja halvas konditsioonis.

Maapealne transport hõlmab enamjaolt jagatud furgoone – pakiautosid ja jeep`e kuna ühiskondlikke busse peaaegu ei eksisteeri.

Reisimine igale poole on pikk ja aeglane. Veokid ei järgi ajakava ja väljuvad alles siis, kui on täis ning enamasti võtab aega mitu tundi, et leida reisi jaoks ka reisijaid.

Toit ja jook

Mongooliat tuntakse kui 5 looma maad: lammas, kits, veis, hobune ja kaamel. Liha on rahvustoitude alustalaks.

Rahvuslik delikatess on Marmot – loom lõigatakse lahti, puhastatakse ja küpsetatakse, täites see kuumade kividega tulest.

Rahvustoidud on buuz, khuushuur ja bansh mis kujutavad endast sibula või küüslauguga maitsestatud hakkliha, mis on kaetud jahuga ning keedetud kuumas vees, praetud pannil või aurutatud.

Kirjandus

Eestikeelsed raamatud:

• Eleonora Novgorodova, "Kaljujooniste ja jänesekäppade maal" 1987
• Ferdinand Ossendowski, "Loomad, inimesed ja jumalad" 1997
• Olev Remsu, "Kindralleitnant Robert-Roman Ungern-Sternberg" 1999
• Roy Strider, "Minu Mongoolia" 2009
• Michael Kohn, "Mongoolia läbi aegade", 2009
• John Hare, "Tatarimaa kadunud kaamelid" 2010
• Olev Remsu, "Ungern-Sternberg – sõjajumal" 2010

Kommentaarid

Lisa kommentaar