Rootsi

Viikingiajal (9. – 10. sajand) liikusid Rootsi viikingid ka ida poole ning jätsid jälje Baltimaadele ning Venemaale. Venemaale liikunud viikingite nimi tuleneb ilmselt nende slaavi nimetusest: Rus. See nimi tuleneb ilmselt Roslagenist ning peegeldub ka tänapäevases riigi soome- ja eestikeelses nimes (Ruotsi ning Rootsi). Nende teekonnad viisid mööda Venemaa jõgesid lõunasse Konstantinoopolisse ning Lõuna-Euroopasse.

Pärast ristiusustamist 12. sajandil riik ühendati ning selle keskuseks olid Östergötlandi ning Västergötlandi põllumajanduslikud alad, ning hiljem ka Põhja-Balti veeteed ning Soome laht.

1252. tunnistas Rooma paavst Birger Jarli ühendatud Rootsi kuningana, sellest ajast loetakse ka ühtse Rootsi riigi tekkimist.

14. sajandil ründas must surm (katk) Rootsit nagu ka kogu Euroopat. Keskajal Rootsi laienes põhjapoolsetesse Lapimaa ning Norrbotteni aladele, Skandinaavia poolsaarele ning tänapäevase Soome alale. Soome oli osa Rootsist 13. sajandist kuni 1809. aastal.

1389. aastal ühendati Norra, Taani ja Rootsi Kalmari uniooniga ühe kuninga võimu alla. Peale mitmeid sõdu ning vaidlusi nende riikide vahel, otsustas kuningas Gustav I eralduda aastal 1521 ning ta lõi rahvusriigi, mida peetakse tänapäevase Rootsi algusajaks. Peale katoliiklusest keeldumist viis ta läbi protestantliku reformatsiooni. Gustav I peetakse Rootsi rahvusisaks.

17. sajandil tõusis Rootsi üheks Euroopa suurvõimudest tänu edukale osalemisele Kolmekümneaastases sõjas Gustav II Adolfi juhtimisel ning sõdades Poolaga Karl X Gustavi juhtimisel. Sel ajal sai Rootsist tähtis jõud Põhja-Euroopas, kuid selle võim ei olnud nii mõjukas kui teistel Euroopa juhtriikidel. Rootsi sai ka mitmeid võimsaid vaenlaseid ning suurvõimu staatus lagunes 18. sajandil. Venemaa keisririik võttis Põhja-Euroopa valdused Põhjasõjas ning Vene-Rootsi sõja tulemusena kaotas Rootsi Soome Venemaale, 1809. aastal moodustati Rootsi idapoolest Soome territooriumist Soome suurvürstiriik.

Kui Taani alistus Napoleoni sõdades, ühendati Kieli lepinguga Norra Rootsiga. Norra aga kuulutas end iseseisvaks ning see viis sõjani aastal 1814. Sõda lõppes Mossi konventsiooniga, mis sundis Norra liitu Rootsiga aastani 1905. See kampaania oli ka viimaseks Rootsi sõjaks ning riigi 200 aastat kestnud rahu on maailmas tähelepanuväärne.

18. ja 19. sajandil suurenes elanikkond tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel 1750–1850. Paljud läksid Ameerikasse paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle Atlandi ookeani. Usutakse, et vahemikus 1850–1910 läks Ameerika Ühendriikidesse üle miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka Kanadasse.

19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes.

1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud Euroopa üks kõrgemaid elustandardeid.

Rootsi jäi neutraalseks Esimeses ja Teises maailmasõjas, kuigi neutraalsuse üle Teises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli Saksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus Saksamaaga ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.

Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige.

Pärast sõda juhtis riiki peamiselt Rootsi Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei, mis lõi heaoluriigi. Pärast majanduslangust 1990. aastate alguses kujundati sotsiaalpoliitikat veidi ümber. Kuigi Rootsi on ametlikult neutraalne, liituti 1995.aastal Euroopa Liiduga. 2003. aasta rahvahääletusel keeldusid Rootsi kodanikud Euro kasutuselevõtust. Rootsi jääb oma rahvusvahelises suhtluses neutraalseks ega ole sarnaselt naaberriigi Soomega liitunud NATO-ga.

Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas −2 °C, põhjas −16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500–800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm.

Faluni vasekaevandus - lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja 2001.a. Vase kaevandamine lõpetati seal 1992.a. ning peale seda avati kaevandus külastajatele. Maa alla pääseb ainult koos giidiga ekskursiooni käigus ning need kestavad umbes 1 tund. Suvekuudel toimuvad tuurid igapäevaselt, muul ajal ainult nädalavahetuseti.

Göta kanali lüüsid - asuvad Linköpingu linna lähistel. Väikelinnas Berg on lähestikku kuni 7 lüüsi ning suvel on väga tore vaadata, kuidas purjepaadid lüüse läbivad. Göta kanalit peetakse Rootsi suurimaks inseneriteoseks. Kanal ühendab Läänemerd ja Rootsi suurimat järve - Vänernit. Sealt edasi saab Trollhätte kanalit mööda otse Põhjamerre. Kanali kogu pikkus on 190 km ja seal on 58 lüüsi.

Kolmardeni loomaaed - seal kohtab loomi, kes pärinevad maailma erinevatest kohtadest: jääkarud ja pingviinid, tiigrid, lõvid, hundid, karud. On loodud spetsiaalsed alad, nagu näiteks org elevantidele, kõrb kaamelitele, savann kaelkirjakute ning ninasarvikute tarbeks, delfiinidele laguun ja loomulikult ei puudu ka ahvimaja. Safaripargis jalutavad vabalt ringi sebrad ja kaelkirjakud ning karud!
Tropikaariumis saab näha Euroopa suurimaid haisid, 3 m pikkuseid alligaatoreid, maailma mürgisemaid madusid ja teisi ohtlikke elukaid.
Parima ülevaate loomaaiast saab ikkagi ülevalt - soovitame esmajärjekorras sõita rongiga, mis teeb 3 km pikkuse ringi, see kestab 25 minutit ning kuna see raudtee kulgeb maapinnast kõrgemal, siis näeb ilusti ära kus kohas pargis midagi asub.
Veel on Kolmardenis lastele Bamse Maailm, lõbustuspark ja laste loomaaed.

Suusakuurordid:
Idre Fjäll - asub 490 km kaugusel Stockholmist ning on populaarne lastega perede ja algajate hulgas. Kuigi suusarajad ja laskumised on tagasihoidlikumad kui Åres või Vemdalenis, paiknevad nad mugavalt majutuskohtade läheduses.
Vemdalen - asub Stockholmist 480 km kaugusel. Piirkonnas on 3 suusakeskust: Vemdalsskalet, Björnrike, Klövsjö. Ühe mäepiletiga pääseb kõikide keskust radadele. Vemdalen on muutunud viimase kahe aastaga eestlaste seas üheks kõige populaarsemaks suusakuurordiks Rootsis. Põhjuseks on suhteliselt odavam majutus ja mäepileti hind ning lühem tee Stockholmist võrreldes Årega.
Funäsdalen - suusakeskus asub Stockholmist 580 km kaugusel. Funäsdaleni läheduses on mitu suusapiirkonda, millest suurimad on Ramundsberget ja Tänndalen. See on parimate lumeoludega koht neile, kes otsustavad minna suusatama aprilli lõpus. Lumerohkus ja avarad rajad tagavad laskumiste kõrge kvaliteedi.
Åre suusakeskus - seda peetakse Skandinaavia parimaks ja suurimaks, asub Stockholmist 630 km kaugusel põhja suunas. Enamus Åre suusakeskuse 103-st laskumisrajast on kerge kuni keskmise raskustasemega. Laiad laskumisrajad sobivad slaalomsuuskade ja lumelaudadega sõitmiseks suurepäraselt. Åres on neli küla: Åre By (keskus), Åre Björnen, Duved ja Tegefjäll. Kõigist neljast suusakülast leiab ka ohutuid suusaalasid lastele. Åre keskuses olemas korralik After Ski)

Soovita "Rootsi" kohta soovitust

Soovituse soovitus

Aitäh sulle!

Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.

Rootsi suuremad saared on Ojamaa (Gotland) (pindala 2994 km²) ja Öland (1347 km²) ning suuremad jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ja suubuvad Läänemerre. Rootsi pikimaks jõeks loetakse Vänerni järve suubuvat Klarälvenit koos Göta jõega (720 km). Jõed on kärestikulised ega ole üldjuhul hästi laevatatavad.

Rootsis on kümneid tuhandeid järvi, neist suuremad on Vänern (pindala 5648 km²), Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²).

Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid.

Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.
Vaid üksikud linnuliigid talvituvad Rootsis, kuid suvel saabub lõunast palju erinevaid rändlinde.

Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased.

Rootsis on 28 rahvusparki kogupindalaga 699 863 ha.