Ülevaade
Soomet loetakse Islandi järel teiseks maailma põhjapoolseimaks maaks, mis teeb temast ühe põneva paiga ... kus päike ei looju pool aastat; kus asub maailma suurim lumeloss; kus elab jõuluvana; kus on tuhandeid järvi, saari ning puutumatut kaunist loodust; kus kohtab virmalisi ning põhajpõdra karju jalutamas keset maanteed; kus kirik on ehitatud kalju sisse; kus näeb moodsat kunsti ja arhitektuuri; kus laste jaoks on loodud teaduskeskusi, teemaparke ning lõbustusi; kus saab nii suusatada kui veemõnusid nautida; kus toimub suuri muusikafestivale ning maailmakuulsaid spordiüritusi ... ükskõik millisel aastaajal Soome puhkama sõita, elamused on garanteeritud.
Viisainfo
Eesti kodanikule on Soome reisimine viisavaba.
Ajalugu
Lühike ülevaade Soome ajaloo tähtsamatest verstapostidest
13. sajandil tugevdasid ristiretked rootslaste positsioone Edela-Soomes sedavõrd, et rajati Turu linn, mis hakkas toimima halduskeskusena. Vähehaaval kinnistas Rootsi oma võimu Soomes.
1397-1523 kuulus Soome riik Rootsi osana Kalmari Uniooni. Sel perioodil ehitati Soomes mitmeid kindlusi.
1550 - rajati hansalinn Tallinnale konkurentsi pakkumiseks Helsingi.
1695-1697 - rängad ikaldusaastad
1700-1721 - toimunud Põhjasõda tõi soomlastele uusi kannatusi
1721 - Venemaaga tehtud Uusikaupunki rahu nihutas piiri Karjalas lääne poole ja sellega lõppes ka Rootsi suurriigi periood.
1809 - Vene keiser Aleksander I kinnitas Soomes luteriusu, ametlikuks keeleks Rootsi keele ning ühtlasi kuulutas ta Soome autonoomseks suurvürstkonnaks Venemaa kooseisus.
1812 - kolis pealinn Turust Helsingisse
1865 - Soome sai oma raha - marga.
1917 - Soome iseseisvus (6.detsember)
1918 - Vabadussõda
1920 - Tartu Rahu lepinguga lõpetati sõjaseisukord Nõukogude Venemaaga
1939-1940 - Talvesõda, mille lõppedes pidi Soome loobuma osadest aladest Karjala, Salla ja Kuusamo piirkonnas ning andma NL sõjaväebaasi kasutusse oma Hanko poolsaare.
1941 - kisti Soome nn Jätkusõtta, mis lõppes 1945.a.
Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ja turumajanduse.
Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha rikkamaks, stabiilsemaks ja arenenumaks.
1946 - valiti marssal Mannerhaim Soome presidendiks
1952 - toimusid Helsingis Olümpiamängud
1960-ndatel tihenesid Soome ja Rootsi suhted. Soome kooliõpilastele tekkis kohustus ära õppida rootsi keele alged.
1980-ndate lõpus oli Soomes nagu ka teistes Euroopa turumajanduse maades suur tõusaeg, millega kaasnes spekulatsioonilaine. Soomel õnnestus säiliteda oma marga kõrge kurss ja võrreldes naabermaadega koguni rikastuda.
1995 - liitub Soome Euroopa Liiduga
2002 - Soome mark asendub euroga
Kliima
Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapi maakonnas, on lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi soojad suved.
Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, esinevad seal polaarpäev ja polaaröö. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju päike suvel 73 päeva ega tõuse talvel 51 päeva.
Vaata edasiVaatamisväärsus
Põhjanaabrite juurde võib reisida mitu korda aastas ning igakord avastada midagi uut ja põnevat.
Helsingi - Soome pealinn, kus on mõnus jalutada Esplanaadi pargis ja imetleda kaunist Havis Amanda skulptuuri keset purskkaevu, või ronida üles Toomkiriku kõrgetest treppidest ja heita pilk üle kogu Senati väljaku; seisatada ja nautida vaikust ühes maailma ainulaadsemas Kaljukirikus (Temppeliaukio) ning kuulatada Sibeliuse monumendi juures, kas tuul "mängib" selle terasviledega Sibeliuse kuulsamat muusikateost "Finlandia";
uudistada Moodsa Kunsti Muuseumi Kiasma või Soome Kunstimuuseumi Ateneum väljapanekuid; lõbutseda koos lastega Linnanmäki lõbustuspargis või tutvuda mere-eluga Sealife muuseumis.
Turu - asub Soome edela osas Ahvenamaa saarestiku lähistel. Linn on tuntud kui Soome esimene pealinn, üks riigi vanim linn, merevärav, Jõulupealinn jne. Turu pakub oma külastajatele erinevaid vaatamisväärsusi, olgu selleks siis ajaloolised hooned Turu Toomkiriku ja Turu Kindluse näol või lõbusad kruiisid saarestikus. Turu on sobilik peatuspaik peredele, kes soovivad külastada lähistel asuvat Muumimaad.
Porvoo - on kaunis väikelinn Helsingist 50 km ida suunas. Sobilik ühepäevaseks väljasõiduks. Linna maaililine kesklinn oma puumajakestega peaks kuuluma lausa UNESCO maailmapärandi nimekirja.
Kemi Lumeloss - ehitatakse alates 1996.aastast igal aastal, kuna temast on saanud linna suurim tõmbenumber ning toob igal aastal linna suure hulga turiste. Esimest lumelossi külastas üle 30 000 inimese. Lossialune pindala on olnud vahemikus 13 000 - 20 000 ruutmeetrit; kõrgeim torn on üle 20 m kõrge ning pikim sein üle 1000 m pikk. Lossil on olnud kogunisti kolm korrust. Lume Restoranis on jääst lauad ja toolid (kaetud põhjapõdra nahkadega); Lume Kirikus on toimunud mitmed laulatused ja on olnd paare, kes pärit lausa Jaapanist ning Hong-Kongist. Lume Hotellis saab ööbida 2-kohalistes tubades või mesinädalate sviidis. Veel on seiklustemaa lastele, teater ja jääkunsti näitus koos valgus- ja erieffektidega.
Rovaniemi - Lapimaal asuv linn on eelkõige tuntud kui Jõuluvana kodulinn, kus saab lustida Jõuluvana külas ja Santapargis, külastada ainult Põhjamaadele omast Arktikumi muuseumi, ületada polaarjoont, sõita põhjapõdra rakendiga või huskikoertega ning loomulikult kelgutada.
Ahvenamaa - on Läänemeres asuv autonoomne piirkond, kuid juriidiliselt kuulub Soome alla. Ahvenamaa koosneb peasaarest ning seda ümbritsevatest paljudest väiksematest saarekestest. Peasaarel asub ka pealinn Mariehamn ning vaatamisväärsused: Kastelholmi loss, Jan Karlsgardeni Vabaõhu muuseum, Bomarsundi kindlus, 4-mastiline purjakas Pommern jt. Väga maaliline on sõita autoga (või jalgrattaga) Ahvenamaa saarestikus, osade saarte vahel kulgeb autotee, kuid palju on ka väikesi praamikesi kursseerimast saarte vahel. Praamide jaoks on vajalik teha broneering praamifirma kodulehel.
Muumimaa - see lastele mõeldud lõbustuspark on pühendatud Tove Janssoni Muumitrollide raamatusarjale. Muumide kodusaar on nagu elav muinasjutt, kus võib raamatutest ning multifilmidest tuttavates paikades kohata ehtsat Muumitrolli, Nuuskmõmmikut ja teisi Muumioru elanikke.
Suusakuurordid - Soomes on hulgaliselt erinevaid suusakeskusi, väiksemaid ja suuremaid, lõuna- ja põhjapoool. Tuntumad neist on Levi, Ruka ja Kuusamo, Saariselka ja Ylläs.
Huvitavaid fakte
- Ligi 10% Soome pindalast on kaetud järvedega.
- Kemi Lumeloss on maailma suurim lumest ehitis.
- Lapimaal võib kohata autoteedel ringi uitavaid põhjapõtrade karju, kes signaalitamisest hoolimata jätkavad oma tegemisi ning inimestel tuleb nende järgi lihtsalt oodata.
Soovitused
1
Jõulureisi Rovaniemisse tuleb broneerida juba suvel, kuna siis on veel võimalus leida sobiva hinnaga majutust. Jõulud on seal nii populaarsed, et suured tšarterlennud tulevad Rovaniemisse üle kogu maailma.
2
Planeerides suusapuhkust Soomes, arvestage, et aasta kaheksas nädal on üldjuhul üle kogu Soome koolilastel suusapuhkuse nädal ning kõik suusamajakesed on sel perioodil kallimad ja suusakeskused ülerahvastatud.
3
Kui soovite autoga sõita Turust Ahvenamaa saarestikku, siis broneerides mõne ööbimise saartel (mitte peasaarel) on praamiülevedu teile tasuta.
Soovituse soovitus
Aitäh sulle!
Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.
Soovita uus soovitusSulgeSündmused
Tuntakse ka kui 1000 järve ralli. Toimub Jyväskylas juuli lõpus. Võistlus on osa FIA World Rally Championship`ist ja toimub juba alates 1951.a.
Juuli keskel toimuv Pori Jazz Festival on üks suurimaid festivale Soomes. Seda armastab rohkem vanem poblik, kui noorem.
Iga-aastane kuulus muusika festival, mis toimub Olavinlinna keskaegses kindluses.
Söök ja jook
Et mõista soome toidu olemust, peab mõistma soomlast. Nad on inimesed, kes kolisid metsadest linnadesse elama, kuid sügaval sisimas on igas soomlases säilinud killukene "metsainimest".
Mets on see, kust tõeline soome toit pärineb: põhjapõdra liha koos pohlamoosiga; praetud rääbis Savo järvest, sinikaelpart kukeseentega, värsked vähid püütud kristallselgest järvest.
Mereannid
Kuna Soomes on tuhandeid järvi ning pikk rannajoon, siis kala on iga soomlased toidulaual juba aegade algusest peale. Peale lõhe süüakse veel ka räime, rääbist, haugi, ahvenat jt kalu.
Lihatoidud
Soomlased armastavad igasuguseid hautisi, mis on valmistatud koos juurviljadega. Näiteks Karjala hautis koosneb veise- ja sealihast, porganditest ja sibulatest ning seda serveeritakse koos kartulitega; isemoodi toit on maksapajaroog (maksalaatikko), mis koosneb maksast, riisist ja rosinatest ning seda küpsetatakse ahjus. Vorm maitseb üsna erinevalt sellest, mida nimetuse järgi võiks oodata; põhjapõdraliha hautised (poronkäristus) serveeritud kartulipüree ja pohlamoosiga.
Soomlane on ka grillirahvas, eriti meeldib neile grillvorstide juurde süüa oma, soome sinepit.
Piimatooted
juust ja teised piimatooted on Soomes väga populaarsed, kõige levinumad on kõvad juustud nagu Edam ja Emmental, kuid palju süüakse ka kohalikku juustu nagu näiteks Aura juust, kohalikud erinevad sinihallitusjuustud, leibjuust; juuakse piima, petti ja süüakse viilit - hapu jogurt.
Pagaritooted
tüüpiline soome pagaritoode on Karjala pirukas - ovaalsed 10 cm rukkijahust küpsetised, mille täidiseks on kas riisipuder või kartulipüree. Palju süüakse leiba, seda serveeritakse iga toidukorra juurde. Populaarsemad on rukkileib ning kõvad näkileivad.
Magustoitu süüakse kohe peale sööki, on selleks siis pirukas, tort või sõõrik ning kõrvale juuakse kohvi. Suvel tehakse palju marjapirukaid, eriti armastavas soomlased murakaid.
Soome maiustuste ikooniks on Fazeri sinine šokolaad ning soomlased armastavad süüa lagritsat, mida mujal maailmas ei armastata. Eriti vastik on soolane lagrits, tuntud kui salmiakki.
Toidu kõrvale juuakse palju vett, mahla ja ka piima. Isegi täiskasvanud joovad toidu kõrvale piima või petti.
Alkohol on Soomes kallis, kuid siiski juuakse palju õlut, siidrit, gin long drink`i ning talvisel perioodil on kõige armastatum jook muidugi glögi. Kangest alkoholist ei olegi üllatuslikult soomlaste lemmik Finlandia Vodka vaid hoopiski Koskenkorva.
Kaks traditsioonilist jooki on: mõdu, mida pruulitakse jaanipäevaks ning sahti, mis on väga kange filtreerimata õlu, maitsestatud kadakamarjadega.
Vaata edasiLoodus
Soome on tuntud tuhande järve maana: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²) ja 179 584 saart. Kolmandik Soome territooriumist on kaetud soodega. Lõuna-Lapist põhja poole jäävad minimaalse asustuse ja hõreda taimkattega tundraalad.
Metsad võtavad enda alla ligi 70% riigi territooriumist. Seega on Soome üks maailma metsarikkamaid maid. Valdavad on männikud. Need jäävad peamiselt Põhja- ja Ida-Soome ning Edela-Soome saarestikku. Kuusemetsi leidub eelkõige Lõuna-Soomes.
Metsades jalutades võib sattuda nägema samu metsloomi kui Eestiski – karu, põder, hunt jt. Kaugemal maailmas peetakse Soomet sageli põhjapõtrade kodumaaks. Neid kasvatatakse Lapis ning sealkandis hulguvad põdrakarjad lausa sõiduteel.
Vaata edasi
Lisa kommentaar
Go Reisiajakiri nr 34
Go Reisiajakiri nr 33
(2012)
Madis Jürgeni koostatud jutustus sellest, kuidas 7 eestlast Lähis-Idas pantvangis olid. (2012)
