Tšiili
Ülevaade
Tšiili peamiseks väärtuseks on vaheldusrikas loodus. Ühe riigi piires on võimalik vaadata flamingosid maailma kõige kuivemas kõrbes ja suusatada mägedes. Kultuurihuvilistel tasub kindlasti külastada kaugel Vaikses ookeanis asuvat müstilist Lihavõttesaart või tutvuda veinikultuuriga riigi keskosas. Hästi arendatud infrastruktuur teeb Tšiilis reisimise turistile mugavaks.
Viisainfo
Eesti kodanikud võivad Tšiilis viibida viisavabalt 90 päeva poole aasta jooksul.
Ajalugu
Sündmuste lühikokkuvõte:
- Vanim asulakoht on Tšiili lõunaosas asuv Monte Verde, kus elati 13 000 – 14 000 aastat tagasi.
- 15. saj. Tšiili põhja- ja keskosa vallutasid inkad
- 1520 Tšiili lõunaossa jõudis Portugali meresõitja Fernao de Magalhaes
- 1535-1537 Hispaania konkistadoor Diego de Almagro
- 1540-1547 Pedro de Valdivia vallutas Põhja-Tšiili
Kliima
Territooriumi omapärasest kujust ja vahelduvast pinnamoest johtuvad suured kliima erinevused.
- Külma Peruu hoovuse tõttu valitseb Põhja-Tšiilis troopiline jahe kõrbekliima (kohati ei saja aastaid, keskmine temperatuur juulis 12-16°, jaanuaris 18-22°).
- Alates 28° paralleelist on valdav lähistroopiline kõrbekliima (sademeid 100-250 mm/a) ja
- veel lõuna pool vahemereline kliima (sademeid 250-750 mm/a).
- Kesk-Tšiili lõunaosas valitseb lähistroopiline niiske kliima (sademeid 1000-3000, Andide nõlvul kuni 4500 mm/a).
Vaatamisväärsus
Väike valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:
Lihavõttesaar – Rapa Nui rahvuspark (UNESCO maailmapärandi nimistu)
Chiloe – Tšiili suurim saar ja vanad kirikud (UNESCO maailmapärandi nimistu)
Valparaiso – vanalinn (UNESCO maailmapärandi nimistu)
Sewell – kaevanduslinn (UNESCO maailmapärandi nimistu)
Los Lagos – piirkond, mis sobib matkamiseks, suustamiseks, raftinguks, kajakisõiduks jne.
Chuquicamata – maailma suurim lahtine vasekaevandus Põhja-Tšiilis
Huvitavaid fakte
Tšiili põlisasukad olid aimarad, tšangod, araukaanid jt. indiaani hõimud.
Lihavõttesaarel elab 2200 rapanuid, kes kõnelevad Polüneesia keelte hulka kuuluvat napanui keelt.
Atacama kõrb on kõige sademetevaesem koht maakeral ja pikim ilma sademeteta periood on seal olnud 40 aastat.
Tšiilis asub üle 1500 vulkaani ning umbes 50 neist on aktiivsed.
Soovitused
- 1
Elekter. Kasutusel on erinevad elektripistikud ning kasulik on sobiv üleminekuühendus kaasa võtta.
- 2
Raha. Pangad on tavaliselt avatud E-R 09-14. Krediitkaartide kasutamine on laialdaselt levinud ning ka sularahaautomaate leidub piisavalt.
Loodus
Vaikse ookeani rannikul pika kitsa ribana (põhjast lõunasse 4300, idast läände 150-430 km) paikneva Tšiili pinnamood on mägine. Eristub kolm piirkonda:
- Ranniku-Kordiljeerid (kõrgus põhjaosas kuni 3200 m) madalduvad laugjalt lõuna poole kuni Chiloe sareni ja jätkuvad seal Tšiili saarestikuna.
- Andide Peaahelik (kõrgeimad tipud üle 6000 m) madaldub lõunaosas Patagoonia Kordiljeerideks
- Tšiili pikiorg asub Ranniku-Kordiljeeride ja Andide Peaaheliku vahel. Pikioru põhjaosa on 900-1200 m kõrgune ja 30-60 km laiune Pampa del Tamarugali kõrbetasandik, sellest lõunas paikneb Atacama kõrb. Keskosas läbivad pikiorgu mitu 2000-3000 m kõrgust põikahelikku. Lõuna suunas pikiorg madaldub ning jätkub väinade ja lahtedena.
Kirjandus
Eestikeelsed raamatud:
- Liis Kängsepp, "Mina, vandersell", 2009
- Mele Pesti ja Kristjan Jansen, "Mate ja miljon mahla", 2009
- Toby Green, “Retk Darwini Jälgedes”, 2002
Kommentaarid
Lisa kommentaar
Tšiili
| Asukoht | Lõuna-Ameerika |
|---|---|
| Riik | Tðiili |
| Ajavöönd | GMT - 4h (Lihavõttesaarel – 6h). Erinevus Eesti ajaga - 6h (Lihavõttesaarel – 8h) |
| Pindala | 756 950 km² |
| Rahvaarv | 15 818 800 (2007) |
| Haldusjaotus | 13 piirkonda |
| Keeled | hispaania keel |
| Naaberriigid | Peruu, Boliivia, Argentiina |
| Piirid | Lõuna Ameerika piirneb läänes Vaikse ookeani ja idas Atlandi ookeaniga. Põhjas on mandri piir kokkuleppeline, enamasti peetakse selleks Panama maakitsust |
| Riigikord | Presidentaalne vabariik |
| Riigipea | President |
| Pealinn | Santiago (4 949 500 el.) |
| Rahaühik | Tshiili peeso ( CLP) |
| Rahvastik | Tänapäeval moodustavad 95% rahvastikust mestiitsid ja eurooplaste järeltulijad ning 3% põlisrahvad. |
| Religioonid | usklikest 89% on katoliiklased ja 11% on protestandid |
| Peamised majandusharud | mäetööstus (maailmas esikohal salpeetri, vasemaagi ja joodi tootmise poolest, olulised on ka molübdeen, rauamaak, seleen, boor, väävel, hõbe, kuld), värviline ja must metallurgia, keemiatööstus, naftatööstus, masinaehitus, toiduainetetööstus jne. Põllumajanduses on olulisel kohal loomakasvatus (lambad, veised) ja taimekasvatus (nisu, mais, riis, kaer, oder, kartul, oad, viinamarjad, suhkrupeet, raps). |
| Tolliinfo | Maksuvabalt võib riiki viia kuni 2 liitrit alkohoolset jooki , kuni 400 sigaretti Riiki pole lubatud sisse viia puuvilju, taimede seemneid ja loomseid produkte. |
| Vaktsineerimine | Soovituslik vaktsineerida A-hepatiidi vastu |
-
Go Reisiajakirjad
Go Reisiajakiri nr 34
Go Reisiajakiri nr 33
Go Reisiraamatud
(2012)
Madis Jürgeni koostatud jutustus sellest, kuidas 7 eestlast Lähis-Idas pantvangis olid. (2012)
