Uus-Meremaa

Ülevaade

Uus-Meremaa peamiseks vaatamisväärsuseks on erakordselt kaunis loodus. Suhteliselt väikesel territooriumil on võimalik näha väga erinevaid maastikke. Oma vulkaanide, geisrite ja jääliustike poolest meenutab Uus-Meremaa natuke Islandit, kuid hiiglaslikud puud ja sõnajalad muudavad selle maa täiesti eriliseks. Kindlasti on huvitav tutvuda ka mingil määral säilinud maoori kultuuriga. Kvaliteetne ja turistisõbralik infrastruktuur teeb Uus-Meremaal reisimise lihtsaks ja mugavaks.

Viisainfo

Eesti kodanik võib Uus-Meremaal viisavabalt viibida 90 päeva poole aasta jooksul.

Ajalugu

Sündmuste lühikokkuvõte:

• u. 1000-1200 polüneeslastest meresõitjad asustasid Uus-Meremaa
• u. 1500 rahvastiku kasvu tõttu tekkis toiduainete nappus ja algasid omavahelised sõjad
• 1642 Lõunasaarel maabus Hollandi meresõitja Abel Tasman
• 1769-1770 James Cook kaardistas saarte ranniku ja kuulutas Uus-Meremaa Suurbritannia valduseks
• 1814 saabusid esimesed Inglise misjonärid
• 1832 Uus-Meremaa allutati Uus-Lõuna-Walesi kolooniale (Austraalias)
• 1840 algas maaoride vabadusvõitluse ajajärk, mis kestis ligi 40 aastat

Vaata edasi

Kliima

Põhjasaar ja Lõunasaare põhjaosa asuvad lähistroopikas, ¾ Lõunasaarest on parasvöötmes. Kliima on mereline ja ühtlane. Põhjaosas on keskmine temperatuur juulis 12° ja jaanuaris 19°, lõunaosas vastavalt 5° ja 14°. Karmim on kliima Lõuna-Alpides, kus sageli on pakast. Sajab kogu aasta, sademeid toovad peamiselt läänetuuled. Seepärast sajab Lõunasaare mägede läänenõlvadel 2000-5000 mm/a (Fiordlandis kuni 7500) ning ida pool ainult kuni 700 mm/a. Põhjasaarel sajab 1000-1800 mm/a (mägedes kuni 3500).

Vaatamisväärsus

Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:

 

Rotorua – geotermaalala (geisrid ja mudavulkaanid) ning maoori kultuuri keskus

Queenstown –  Uus-Meremaa seikluspealinn (benjihüpe ja palju teisi põnevaid tegevusi)

Fox ja Franz Josef – liustikud Lõunasaare läänerannikul

Milford Sound –  maaliline fjorfd Lõunasaare läänerannikul

Otago – poolsaar Lõunasaare idarannikul, kus elavad pingviinid

Huvitavaid fakte

Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.

Lõunasaare lähistel ookeanis asuvad ka Eesti antipoodid ehk Eestist kõige kaugemal asuvad punktid maakeral. Seega võib Uus-Meremaad lugeda Eestist kõige kaugemal asuvaks maaks.

Põlisasukad maoorid on Polüneesia rahvas. 19. saj. alguses oli neid umbes 100 000, aastaks 1896 oli maooride arv kahanenud 42 000-ni.  20. saj. algul hakkas põlisrahva arv pikkamööda kasvama.

Vaata edasi

Soovitused

• 1

  Elekter. Uus-Meremaal kasutatakse erinevaid elektripistikuid ning kasulik on sobiv üleminekuühendus kaasa võtta.

• 2

  Piiriületus. Uus-Meremaa piiril tuleb kõik taimsed ja loomsed saadused ning toiduained deklareerida ning suurema osa nimetatud kaupade riiki viimine pole lubatud.

• 3

  Raha. Pangad on tavaliselt avatud E-R 09.30-16.30 Krediitkaartide kasutamine on laialdaselt levinud ning ka sularahaautomaate leidub piisavalt.

Saada soovitus

Loodus

Põhjasaare rannik on tugevasti liigestunud.  Põhjasaare keskosas on 500-600 m kõrgune vulkaaniline lava (kõrgeim Ruapehu tegevvulkaan, 2797 m), rohkesti on geisreid, Rotorua järve ümbruses ka kuumaveeallikaid ja mudavulkaane.

Lõunasaarel on liigestunud põhjarannik ja fjordiderikas edelarannik. Lõunasaar on mägisem ning saare keskosas on 18 tippu üle 3000 m (kõrgeim on Mount Cook, maoori Aoraki, 3764 m). Mäeharju katab igilumi, liustikke on u. 1000 km². Mõne liustiku keel ulatub Tasmani merest 15 km kaugusele.

Vaata edasi

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Nimi (vajalik)

E-post (ei avaldata) (vajalik)

Lisa kommentaar