See sõbraliku rahva ja odavate hindadega riik sobib igale turistile. Vietnamis leidub nii suurlinnamelu kui ka vaikseid matkaradasid, kauneid liivarandu, ajaloolisi vaatamisväärsusi, eksootilisi toite jne. Võimalik on puhata rannaäärses luksushotellis või nautida 3 dollarit maksvat öömaja linnasagina keskel. Vietnamist peaks igaüks midagi meeldivat leidma.
Eesti kodanikul on riiki sisenemiseks vaja viisat, mida saab taotleda Vietnami saatkonnas Helsingis või internetis.
Ajalooliste sündmuste lühikokkuvõte:
Valitseb troopiline mussoonkliima. Bac Bo madalikul on suvi kuum (juuli keskmine temperatuur 28-29°C) ja niiske. Lõuna-Hiina merelt puhuvad tuuled toovad sademeid keskmiselt 2000 mm/a. Talvel puhub Lõuna-Hiinast kuiv kirdemussoon (keskmine temperatuur 16-17°C). Mägedes on talvel öökülmasid. Nam Bos on kogu aasta vältel ühtlane temperatuur (26-29°C) ja sajab 1500-2000 mm.
Sademeid toob Tai lahelt maist septembrini puhuv edelamussoon. Sademerohkeimad alad on Trung Bo mäed ja lavad (3000-3500 mm/a). Sügisel on Bac Bo ja Trung Bo rannikualadel taifuune.
Hue – linn mitmete ajalooliste vaatamisväärsustega (kuulub UNESCO maailmapärandi nimistussse)
Ha Long – maaliline laht paljude kaljusaartega (kuulub UNESCO maailmapärandi nimistussse)
Hoi An – vanalinn (kuulub UNESCO maailmapärandi nimistussse)
Vaata edasiViet Nam tähendab lõunamaad.
Vietnami rahvusloom on vesipühvel ja rahvuslill on lootos.
Vaata edasiKäitumistavad. Vietnamis ollakse üldiselt üsna tolerantsed ning turistide riietuse osas mingisuguseid rangeid nõudeid ei ole. Tuleb arvestada, et jalgu peetakse räpasteks ning seetõttu ei tohiks kedagi jalaga puudutada ega jalgu näiteks tooli peale asetada. Kodude ja templite külastamisel tuleb jalanõud ära võtta. Templite külastamisel tuleb katta õlad ja põlved. Väga ebaviisakas on oma pahameele väljanäitamine, konfliktid lahendatakse naeratusega. Ka inimeste pea puudutamine (paitamine) on ebaviisakas.
Elekter. Kasutatakse erinevaid elektripistikuid ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus.
Raha . Pangad on tavaliselt avatud E-R 08.30-16.00. Sularahaautomaate ja krediitkaartide kasutamise võimalusi on suuremates linnades.


| Asukoht | Aasia |
|---|---|
| Riik | Vietnam |
| Ajavöönd | + 5 |
| Pindala | 331 698 kkm² |
| Rahvaarv | 90,549,390 (2011) |
| Haldusjaotus | 58 provintsi |
| Keeled | Vietnami keel |
| Naaberriigid | Kambodza, Laos, Hiina |
| Piirid | põhjas Hiina, idas ja lõunas Lõuna - Hiina meri, läänes Kambodža ja Laos |
| Riigikord | Marksistlik ühe parteiline sotsialistlik riikst state |
| Riigipea | President Trương Tấn Sang |
| Pealinn | Hanoi |
| Rahaühik | Dong (VND) |
| Rahvastik | Riigi põhirahvas on vietnamlased, kes räägivad austroaasia keelkonna vietmuongi keelte hulka kuuluvat vietnami keelt. Kuigi vietnamlased moodustavad 88% rahvastikust, hõlmab nende asuala alla 1/3 territooriumist (peamiselt madalikualad ja rannik). Keeleliselt ja kultuuriliselt vietnamlastele lähedased muongid asustavad Hong Ha ja Ma jõe vahelist eelmägede piirkonda, Nam Bo madalikul Kambodža piiri lähedal elavad khmeerid ja stiengid, lavade alal paiknevad Indoneesia keelkonna rahvad, põhjaosa mä |
| Religioonid | 55% usklikest on budistid, 12% taoistid, 8% kristlased (katoliiklased). Levinud on ka konfutsianism, sünkretistlik usund cao dai ja hõimuusundid mägirahvastel. |
| Peamised majandusharud | Vietnam on kiiresti areneva tööstusega põllumajandusmaa. Maavaradest leidub naftat, maagaasi, kivisütt, apatiiti ja mitmeid metallimaake. Töötleva tööstuse põhiharud on nafta töötlemine, must ja värviline metallurgia, laevaehitus ja –remont, masinaehitus ning paljud muud tööstusharud. Peamine toidukultuur on riis ning veel on levinud mais, maniokk, bataat, kartul, aeduba ja köögiviljad. Kasvatatakse teepõõsast, suhkruroogu, kohvipuud, puuvillapõõsast, džuuti, mooruspuud, pipart ja tubakat. Looma |
| Tolliinfo | Maksuvabalt võib riiki viia kuni 2 liitrit alkohoolset jooki ja kuni 200 sigaretti. |
| Vaktsineerimine | A-hepatiidi ja B-hepatiidi vastu |