Belgia

Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigist 4. oktoobril 1830, mis koosnes Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist.

Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.

Praegune riigi- ja rahvuslipp võeti kasutusele 23. jaanuaril 1831, selle eeskujuks on Prantsusmaa lipp.

1957. aastast alates on Belgia Euroopa Liidu liige.

Aastatel 1970–2001 muudeti Belgia Kuningriik unitaarsest riigist föderaalseks.

Brügge - Põhjamaade Veneetsiaks kutsutavat Brügget peetakse üheks Euroopa kaunimaks linnaks, millega tutvumisel on võluvaks sissejuhatuseks laevareis mööda kanaleid. Brügge kesklinnas leiab end lummavast keskajast keset romaani, gooti ja renessanss-stiilis fassaade, mis ääristavad kahelt poolt munakivitänavaid ja romantiliste sillakestega kanaleid. Kogu kesklinna ilu kuulub alates 2000. aastast ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnasaginat on enim väljakutel Burg, kus asus kunagi algne kindlus, mille ümber hakkas linn kasvama, ning 13. sajandist pärit keset vanalinna asuv Markt. Turuplatsi ümbritsevad keskaegsed viilkatustega majad ning igal laupäeval on siin endiselt turg. Väljaku turuhoone kellatornis, mis on linna tähtsaim vaatamisväärsus, hoiti linnaõiguste ürikut. Kellatorni katusele ronimiseks tuleb ületada küll 366 astet, kuid avanev vaade on pingutust väärt. Brügge silueti kõrgeim ehitis on Onze Lieve Vrouwekerk (Jumalaema kirik), mida ehitati umbes 200 aastat ja mille telliskivitorn on maailmas kõrguselt teine.  Põnevaid avastusi saab teha unikaalses Frietmuseum’is (Friikartuli muuseum), kus tutvustatakse friikartulite ajalugu alates kartuli päritolust kuni friikartulite kujutamiseni Belgia kunstis, muusikas ning filmis. Kantcentrum’is (Pitsikeskus) saab tutvuda aga kuulsa Belgia pitsi valmistamisega.

Brüssel – Brüsseli südames asuv Grand Place on piirkond, mis on tuntud kui ajalooline turuplats ühe Euroopa kaunima gooti stiilis Raekojaga. Linnas hakkavad silma ka Europarlamendi hooned, kuninglikud ehitised koos ilusa pargiga, Kohtuhoone ja Atomiumi monument. Lisaks leidub siin huvitavaid muuseume, nagu Pruulikoja muuseum, Muinaskunsti muuseum ja Belgia Koomiksikeskus. Brüsseli üks huvitavamaid kirikuid on Notre Dame de la Chapelle. Brüsselis olles tuleks kindlasti külastada aga linna sümboliks peetava Manneken Pisi kuju, kellele linnavõimud asetleidvate erisündmuste puhul kauneid kostüüme selga õmblevad.

Gent – Genti ei nimetata niisama Belgia üheks ajaloolisemaks linnaks. Siia sattudes leiab igaüks end justkui keskaja linnakesest, kus on palju ajaloolisi ehitisi. Neist üks kesklinna uhkemaid on keskajal ehitatud iidne krahviloss Het Gravensteen (tõlkes ’krahvi loss’) oma paksude müüride ja suursuguse väravatorniga. Omaette huviväärsus on Genti üks maalilisemaid tänavaid Graslei oma 12. sajandist pärinevate tsunftihoonetega, mille kunagisest keskaegsest sadamast avaneb vaade Leie jõele. Leie jõe kaldal seisab hiiglaslik suurtükk Dulle Griet (tõlkes ’Hull-Krõõt’), mis toodi Genti 1578. aastal kaitseks hispaanlaste vastu. Suurtüki nimetus viitab keskaegsele legendaarsele tegelasele, kes oli segasuse ja vägivaldse hulluse võrdkuju. Vaatamist ja külastust väärt on ka St Niklaaskerk (Püha Nikolause kirik), Genti disainimuuseum, Stadhuis (Raekoda), gooti katedraal St. Baafskathedraal ning katedraali ja raekoja vahel asuv Belfort (kellatorn). Linna kaubanduskeskus alates keskajast oli Korenmarkti väljak, kus vanasti asus viljaturg, kuid praegu ääristavad seda rahvarohked mõnusad kohvikud.

Soovita "Belgia" kohta soovitust

Soovituse soovitus

Aitäh sulle!

Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.

Belgia toidud teeb nauditavaks puhas ja kõrgetasemeline kokakunst. Sealses menüüs on palju roogi, kus on ühendatud nii prantsuse kui ka flaami maitsed, kuid mõlemat on belgiapäraselt omal viisil täiustatud.

Praegune belgia köök on rafineeritum, peenemaitselisem kui naabrite hollandlaste oma, ning tugevam ja ohtram kui prantslastel. Retseptid on mitmekesised ning toite maitsestatakse tihti konjaki, rummi ning paljude aedviljadega. Väga palju kasutatakse salatites endiiviat (Belgia salatsigur), roos- käharkapsast, sellerit ja väikeseid sibulaid (salotte). Ka jäätise maitseainena kasutatakse endiiviat. Liha ja kala hautatakse või küpsetatakse sageli täidetud või koos mitmesuguste teiste toiduainetega. Belglased söövad ka palju lamba- ja pardiliha – eelkõige pardirinda; samuti küülikuliha, mida nad armastavad teha õlles ja veinis; ning sealiha, millest tehakse erinevaid vorste, pasteete ja tunnustatud Ardennide sinki. Sügisel ja talvel pakutakse ulukiliha, näiteks metssiga, hirve ja faasanit, mida serveeritakse sageli mahlases kastmes. Juurde kasutatakse ohtralt maitsetaimi ja vürtse, mille juured ulatuvad keskaega.

Belglased armastavad ka ohtralt õlut pruukida. Kesvamärjukest toodetakse riigis mitutsadat erinevat sorti. Belgia kuulsad õlletootjad pruulivad enam kui 400 erinevat sorti ja isegi väikesed baarid pakuvad vähemalt 20 eri sorti õlut. Belgias on aga palju õlle erisorte, millel on ebaharilik maitse või lõhn, neist tuntuimad on Duvel, Chimay, Brugse Tripel, De Verboden Frucht, Leffe ja Kwak. Õlu serveeritakse sageli koos tasuta suupistega, näiteks rukkileib toorjuustu ja redistega.

Belgiat peetakse üheks parimaks šokolaadide tootjaks kogu maailmas, neist Belgia šokolaadi Chanel’iks kutsutakse Brüsselis asuvat Pierre Marcolini šokolaadipoodi. Pierre Marcolini luksuslik interjöör on samavõrd ahhetamist väärt kui maiustused ise. Suurepäraseid maitseelamusi pakuvad ka Neuhaus ja Godiva, mida müüakse nii Brüsselis kui ka Brüsseli lennujaamas. Belgia šokolaadi saladus peitub kakaoubades, mis on põhitooraineks mistahes tüüpi kohalikus šokolaadis.

Belgia kohupiimatort - tugeva šokolaadimaitsega tarretatud kook, mille maitsestamiseks võib kasutada nii tumedat šokolaadi kui ka piimašokolaadi.
Gaufres– Brüsseli vahvlid on vormilt ristkülikukujulised soolase taignatekstuuriga. Tavaliselt lisatakse suhkrupulbrit, serveeritakse šokolaadisiirupi, kreemi või maasikatega. Liege vahvlid on kergelt ovaalse kujuga ning vahvlitainas on küpsetatud suhkrus, mis muudab nad kergelt näritavaks ning väga maitsvaks.
Mouses – sinikarp
Moules frites – rannakarbid friikartulitega
Steak-frites – lihalõik friikartulitega
Belgia šokolaad – šokolaadi valmistatakse käsitööna ning tuntuimad on Lindt ja Guylian.
Foie gras’ – pardi- või hanemaks, mida on spetsiaalselt paksendatud.
Waterzooi – Genti hautisest klassikaline Belgia roog, mis koosneb kanast või kalast ning köögiviljadest. Hautis hautatakse kooreses kastmes ja lisatakse sellerit.
Crêpe Suzette - tüüpiline Belgia magustoit, mille puhul on tegemist õhukeste pannkookide ehk crêpe'dega. Neile valatakse peale kuum kaste karamellistatud suhkrust, apelsinimahlast ja riivitud koorest ning liköörist Grand Marnier. Liköör süüdatakse tavaliselt ka põlema.
Riisi- ja laimikook – riisi, tsitrusviljade ja laimikoortega Belgia magustoit
Trühvel – trühvleid valmistatakse käsitööna kõrgkvaliteetsest belgia šokolaadist ja konjakist.
Vlaamse stoverij – Flandria hautis, mida valmistatakse veiselihast ja tumedast Belgia õllest.
Carbonnades flamandes – vormiroa tegemiseks on loomaliha hautatud Belgia õlles ning lisatud pisut suhkrut.
Flamiche aux Poireaux – võis praetud porrulauk, millele lisatakse koor ja klopitud muna ning küpsetatakse taignakoorikus.