Egiptus

• 3100-2180 eKr vana riigi võimukeskuseks sai Memphis,  ühendatud Egiptuse esimene pealinn. Sajandeid kestnud püramiidide ehitus ning mitu viljaikaldust tegid riigi majandusele viimaks tõsist kahju. Ka kuningate võim vähenes.
• varase dünastia perioodil valitsesid Egiptust 1.–2. dünastia valitsejad. Kirja leiutamisega algas ajaloosündmuste ülestähendamise traditsioon. Ilmus jumala mõiste, mis omandas kõige erinevamaid kujusid ja nimesid. Tekkisid riitused ja müüditsüklid.
• u.2250–2040 eKr, IX – X dünastia ajal, kestis Herakleopolise ajastu. Religioonis said suurema tähenduse teaduslikud ja eetilised arutlused. Sel perioodil tekkis mõte, et iga egiptlane saab peale surma Osiriseks. Levis õpetus Bah'st, kui iga inimese tähtsaimast olemusest ja levis surnutekohtu idee.
• 2180-1550 eKr loetakse keskmise riigi ajaks, kui valitsesid 11.–13. dünastia. Vaaraode ainuvõim oli siis väiksem, tähtsad võimukandjad olid ka preesterkuningad, kes juhtisid riigi erinevaid piirkondi.
• Keskmise riigi ajal kuulutati riigi tähtsaimaks jumalaks Teeba linna jumal Amon. Teda hakati samastama päikesejumal Ra-ga ja nimetati Amon-Ra'ks.
• Keskmise riigi ajal vallutati juurde uusi alasid ja riik laienes kuni Niiluse teise kärestikuni. Laienesid ka kaubanduslikud sidemed. Levisid vask- ja pronksesemed ning osati valmistada klaasnõusid.
• 1650 a. eKr tungisid Aasiast Niiluse deltasse võõrsilt tulnud asukad, keda nimetati hüksoslasteks ehk võõraste maade valitsejateks. Nad võtsid võimu enda kätte ning selle sündmusega tähistati Keskmise riigi lõppu.
• 1550-1070 eKr algas Uus riik põhja ja lõuna ühendamisega ning Egiptus muutus Idamaade võimsaimaks riigiks. See oli Egiptuse kuldne ajastu, mil vaaraode võim tugevnes ning võimu toetasid sõjavägi ja ametnikud. Kasutusele võeti sõjavankrid ja hobused, metallidest levisid pronks ja raud. Leiutati veetõsteseadmed ning palju kasutati vangide tööd. Uus riik lagunes paljude sõdade ja sisemiste vastuolude tõttu.
• Uuele riigile järgnes neli sajandit tülisid ning teiste rahvuste sisseimbumist, mida tuntakse III vaheperioodina ajavahemikus 1070-30 eKr.
• Egiptus jagunes taas põhja- ja lõunaosaks: lõuna jäi Teeba preesterkuningate võimu alla, põhjas valitsesid kuningad Niiluse delta idaosas asuvast Tanisest. Kui liibüalased delta lääneosasse tungisid, lagunes riik veelgi, kuid 747. a eKr ühendasid riigi nuubialased, kes suutsid 25. dünastiana võimu enda käes hoida üle sajandi.
• 669. a eKr algas assüürlaste sissetungiga Hilis-Egiptuse ajajärk. Assüürlased kavatsesid valitseda maad vasall-kuninga abil, kelle pealinnaks pidi saama delta lääneosas paiknev Sais, kuid Psammetih kavaldas oma isandad üle ning rajas 26., Saisi dünastia, mis tõi kaasa egiptuse kultuuri põgusa õitsengu.
• Lootused rahvusriigi tõelisele taassünnile kustusid aga koos pärslaste sissetungiga 525. a eKr, kelle 200-aastase valitsuse katkestas lühikeseks ajaks 30. dünastia – viimased egiptlastest valitsejad.
• Lõpuks „vabastas“ Makedoonia kuningas Aleksander Suur Egiptuse pärslaste võimu alt ning rajas Vahemere rannikule uue pealinna Aleksandria. Algas Kreeka-Rooma ajajärk.
• Peale Aleksandri surma 323. a eKr valitsesid 305-30 eKr maad Aleksandriast pärit 14 Ptolemaiose-nimelist kuningat. Egiptlased võtsid Ptolemaiosed omaks, sest nad valitsesid nagu endised vaaraod ja ehitasid templeid, imiteerides teadlikult vanaegiptuse stiili. Nad kaunistasid ka Aleksandriat, millest sai antiikmaailma tähtsaim linn.
• Viimane Ptolemaiostest, Kleopatra VII, astus troonile 51. a eKr ning oma valitsusajal õnnestus tal korraks Egiptuse võimsus taastada. Tema surm tähendas Vana-Egiptuse lõppu ning riigist sai Rooma provints.

Kairo
Egiptuse muuseum (Kairo muuseum) - Egiptuse muinsusesemete peahoidla maailmas ja ainus kunstiajalooline kogu, kus kõige nooremate eksponaatide vanus on ca 2 tuhat aastat. Muuseum, mis avati 1863. aastal, tutvustab muistse Egiptuse ajalugu alates III aastatuhandest eKr kuni koloniseerimiseni Rooma impeeriumi poolt. Muuseumihoonesse mahub üle 120 000 eksponaadi ning väidetavalt on keldris hoiul veel 150 000. Nende hulgas on vaaraode muumiad, mis leiti arheoloogilistel väljakaevamistel Kuningate Orust, ja aardeid vaaraode hauakambritest. Kollektsiooni pärl on Tutanhamoni hauast leitud aarded.
Al-Muallaga – Neitsi Maarjale pühendatud Rippkirik, mis on ehitatud iidsesse Babüloni kindlusesse Vana-Kairos. Kirik sai nime oma asukoha järgi kahe rooma väravatorni vahel.
Saladini tsitadell – Üks Kairo suurimaid vaatamisväärsusi on tsitadell, mis oli rohkem kui 700 aasta vältel Egiptuse valitsejate residents. Tsitadelli rajas väepealik Salah ad-Din (Saladin), nüüd peegeldavad selle mošeed, muuseumid ja sakilised katusevallid erinevate ajastute pärandit. Tsitadelli müürid on koos tornide ja väravatega üle 3 km pikad.
Ibn Tuluni – Ibn Tuluni mošee on Kairo üks vanimaid ja suurimaid mošeesid, mille ehitas 876-879 Bagdadi kaliifi asevalitseja Egiptuses. Mudatellistest ehitatud mošeed kutsutakse Reede mošeeks. Selle siseõu pidi pühakoja maisest linnast eraldama. See ja omapärane spiraalne minarett teevad mošee Egiptuses ainulaadseks.
Ramsese väljak – Kairo kesklinna põhjapiiril asuv Ramsese väljak on omamoodi linna väravaks. Iidsetel aegadel, kui jõgi voolas teises sängis, asus siin vaaraode linna Heliopolise sadam.
Tahriri väljak – Tahriri väljak on kesklinna süda. Siit paistavad silma tuhmroosa Egiptuse muuseum ning Qasr el-Nili jaTalaat Harbi tänava vahele jäävate fassaadide elegantne kaar, kus asuvad suveniiripoed ja kohvikud.
Kairo torn – Kairo lõunapoolses osas on 187 m kõrgune Kairo torn, kust avaneb suurepärane vaade kogu linnale. Torn kujutab endast sõrestikust toru, mis laieneb pisut ülaosas – väidetavalt nagu lootoseõis. Parim aeg torni külastamiseks on päikeseloojang, mil miljonid tuled löövad ebamaise õhtuse palvekutse saatel särama.
Muhammad Ali mošee – Aastail 1830-1848 reformaatorist valitseja Muhammad Ali poolt, keda peetakse kaasaegse Egiptuse rajajaks, ehitada lastud mošee on saanud Kairo sümboliks. Mošee on ehitatud klassikalises türgi stiilis, suure kupli ja kõrgete, kuid sihvakate minarettidega.
Sultan Hassani mošee – Tegemist on ühe pealinna huvitavama mošeega, mis on ühtlasi ka üks kaunimaid mamelukkide aja algusest pärinevaid ehitisi Kairos. Mošee ehitati rahaga, mis oli maha jäänud Kairot 1348. a. tabanud Musta Surma surnud inimestest.
Giza püramiidid – Giza püramiidid on rajatud kolme põlvkonna poolt Vana riigi 4. dünastia ajal 2686-2181 eKr. Püramiide kasutati kuningate matmispaigana, sest vanaegiptuse uskumuse järgi tõuseb kuninga hing üles ühinemaks „igaveste tähtedega“.
Sfinks – Sfinks, vanim teadaolev monumentaalskulptuur, mis arvatakse pärinevat 25. sajandist eKr, valvab Giza püramiide ning nende kõrval seisvaid kuningannade püramiide, templeid ja hauakambreid.

Niiluse org
Luxor – Uue riigi pealinna Teeba kohale ehitatud Luxor on tänapäeval saanud kuulsaks kui Niiluse oru turismimeka. Luxor on jagatud kaheks: Niiluse idakaldal asub 'elavate linn' ja läänekaldal 'surnute linn'. 'Elavate linnas' on kaks hiiglaslikku templit: Karnaki ja Luxori tempel. 'Surnute linn' on suur nekropol või surnuaed, mille suurimateks vaatamisväärsusteks on Kuningate Org ja kuninganna Hatšepsuti surnutempel. Araabia keeles tähendab Luxor otseses tõlkes 'paleede linn', mis viitab linnas asuvatele mitmetele templitele.
Luxori tempel –  Tempel asub veepiiril Luxori südames ning on üks muljetavaldavamaid iidseid monumente Egiptuses oma elegantse näitega vanaegiptuse templiarhitektuurist. Amenhotep III rajatud Luxori tempel oli pühendatud Teeba triaadile: Amonile, Nutile ja Honsule. Templi sissekäigu juurde viib Sfinkside allee, mis oli kunagi 2 km pikk, ulatudes Luxorist Karnakini. Tempel on öösiti valgustatuna eriti kaunis.
Karnaki tempel – Karnak jääb tähtsuselt alla vaid Giza püramiididele. Aastaid kestnud väljakaevamised on toonud päevavalgele templikompleksi, mida ehitati 1300 aastat ja mis katab suure ala Luxorist põhja pool. Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide fantastilist kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Iidsetel aegadel kutsuti Karnaki kompleksi Ipet-Isut ehk „kõige täiuslikum paik“.
Kuningate org – Kuningate org oli Uue riigi vaaraode nekropol. Vaaraod lasid umbes alates 1500 eKr kaevata oma hauad sügavale Teeba mägedesse, lootes, et nii ei pääse röövlid nende hindamatutele hauapanustele ligi. Kõik peidetud hauakambrid langesid aga siiski rüüstamise ohvriks, v.a. Juia, Tuia ning Tutanhamoni hauad. Kambrid, põnevad koridorid ja matusekambrid ise on siiani alles, mida kaunistavad vapustavad jutustused teekonnast surmailmas ning rituaalsed maalid, mis pidid aitama vaaraod teispoolsuses.
Kuningannade org – Champollioni käest nime saanud Kuningannade org asub Kuningate orust edelas; sinna on maetud paljud kuninglikud abikaasad ja lapsed. Ehkki seda kohta kasutati matusepaigana juba 18. dünastia ajal, hakati kuninglikke abikaasasid siia matma alles 19. dünastia vaarao Ramses I valitsusajast. Oru 80 hauakambrist on kuulsaim kuninganna Nefertari oma.
Hatšepsuti tempel – Osaliselt kaljusse raiutud Hatšepsuti hauatempli Deir el-Bahri lagedate mägede taustal kavandas 18. dünastia kuninganna Hatšepsuti arhitekt Senenmut. Alles 19. sajandil avastatud ja siiani restaureerimisel olev Hatšepsuti hauatempel koosneb mitmest terrassist, mis saavad alguse templitagustest liivakivikaljudest.
Memnoni kolossid – Niiluse orus asuvad majesteetlikud kolossid, 18 m kõrgused Amenhotep III hiigelkujud, näitavad teed Luxoris, Teeba nekropolis asuvate vaatamisväärsuste juurde. Algul valvasid need Amenhotepi hauatemplit, mida peeti suurimaks, mis Egiptuses iial ehitatud.
Punane meri - Punane meri on maailmas populaarsuselt TOP 10 seas olev sukeldumiskoht, selle puhtus ja liigirikkus on tõesti väga hämmastav, kus ca. 30 m sügavusele põhja on võimalik ilma vähima pingutuseta näha, samuti, kuna Punane meri on seotud India ookeniga, on meri väga soe, kus alla 25 kraadi merevesi ei lange. Kuid siiski tasuks meeles pidada, et kuna meres on väga palju erinevaid kalade, korallide liike, on seal ka ohtlikke liike nagu haid, raid, barracudad ja moreenid.

Niiluse delta ja põhjarannik
Aleksandria – Egiptuse suuruselt teine linn Aleksandria on asutatud 332. a eKr Aleksander Suure poolt. Linn võitles ühel hetkel Roomaga, kuid 4. sajandil algas allakäik. 19. sajandil tegi paša Muhammad Ali Aleksandriast taas olulise sadamalinna, ühendades selle Niilusega. Aleksandria kunagisest hiilgusest maailmalinnana ei ole säilinud eriti midagi peale mõne tuhmunud märgi.
Rooma amfiteater – 1965. aastal avastati ehitustööde käigus pärast Napoleoni kindluse lammutamist Kiviklibumäe alt poolringikujuline Rooma amfiteater, mis pärineb 2. sajandist pKr.
Pompeiuse sammas – 27 m kõrgune punasest Aswani graniidist sammas püstitati umbes 297. a pKr Rooma keiser Diocletianuse auks. Monumendile andsid praeguse nime ilmselt keskaegsed reisimehed, kes arvasid, et siia on maetud Rooma kindral Pompeius. Tegelikult pärineb sammas 2. sajandil eKr püstitatud Serapise templikompleksist.

Siinai ja Punase mere rannik
Püha Katariina klooster – Siinai mäe jalamil asuvat Püha Katariina kreeka õigeusu kloostrit peetakse maailma vanimaks järjepidevalt tegutsenud kristlikuks kloostriks. Aastal 527 ehitas keiser Justinianus 337. aastal ehitatud kabeli asemele kloostri. Klooster nimetati Püha Katariina auks ümber 9. või 10. sajandil, kui mungad väitsid, et leidsid mägedest pühaku puutumatu surnukeha.
Siinai mägi – 2286 m kõrgust Siinai mäge peetakse piibli Hoorebi mäeks, mille tipus veetis Mooses 40 päeva ja ööd ning sai Jumalalt 10 käsku. Mäe tippu viivad kaks teed algavad mõlemad Püha Katariina kloostri tagant. Mäejalamil võib üürida kaameli, kuid viimased 700 astet tuleb sellegipoolest minna jala.
Sharm el-Sheikh – Populaarne kuurort Sharm el-Sheikh võtab enda alla 20 km rannariba ning on kuulus sukeldumiskeskus. Kuurort jaguneb kaheks osaks: linnaks ja sadamaks lõunas ning kalliks Naama lahe piirkonnaks 7 km põhja pool. Meri on ilus ja ranniku lähedal on hulk sukeldumiskohti nii algajatele kui ka kogenutele.
Vaarao saar – Imeliste korallrahudega ümbritsetud Vaarao saar, mis asub Tabast 7 km kaugusel lõunas, on populaarne sukeldujate hulgas. Saarel asuvad 12. sajandist pärit kindluse varemed; selle ehitasid ristisõdijad, et tagada Pühale Maale saabunud palverändurite turvalisus.
Püha Antoniuse klooster – Punase mere äärsetes mägedes asub Püha Antoniuse klooster, mis ehitati 361-363. aastatel ja märgib kloostritraditsioonide algust. See on vanim kopti klooster Egiptuses. Legendi järgi läks orvuks jäänud Antonius mägedesse, et teenida jumalat ning jüngrid ehitasid hiljem tema hauale kloostri. Mitme kiriku, kabeli ja suurte eluruumidega klooster on riigi suurim, kuigi siin elab vaid 25 munka.
Püha Pauluse klooster – Kõrgete müüride vahele on peidetud Püha Pauluse klooster, mis asub 80 km kaugusel Püha Antoniuse kloostrist. Paulus (228-348. a) oli pärit rikkast Aleksandria perest, ent sai tuntuks kui noorim eremiit, kui ta 16-aastaselt kõrbesse elama läks.
Hurghada – Punase mere kaldal asuv Hurghada oli 1990. aastatel kaluriküla, nüüd aga võtavad Hurghada kuurordid enda alla 25-kilomeetrise rannariba ja siinsed sukeldumiskeskused pakuvad võimalust tutvuda Punase mere asukatega.

• Egiptuses said alguse aritmeetika, geomeetria ja arstiteadus.
• Arvatakse, et suur püramiid kaalub 6 miljonit tonni ning koosneb rohkem kui 2 miljonist kiviplokist. Püramiidi pindala on 5,15 ha.
• Nimi Egiptus tuleb kreekakeelsest nimest Aígyptos. See nimi tuleneb rahvaetümoloogia põhjal Egiptuse kõige vanema pealinna Memphise egiptusekeelsest nimest.
• Egiptlased nimetasid oma maad “Kemet” ehk ‘must maa’, Niiluse oru ülesküntud maa Niiluse mudast tekkinud mulla värvi järgi.
• Egiptlased kasutasid silmameigi tegemiseks mineraalide pulbrit, mida segati veega ja hoiti topsides. Nad valmistasid punast huulevärvi roostest ja põsevärvi ookrist.

Soovita "Egiptus" kohta soovitust

Soovituse soovitus

Aitäh sulle!

Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.

Egiptuse köök on väga mitmekesine. Seda iseloomustavad sageli teravad maitsed ning roogade valmistamisel kasutatavad erinevad maitseained, marineeritud köögiviljad ja kastmed. Ka pähklite, semna (selitatud või) ega meega Egiptuses ei koonerdata.

Paljusid toite valmistatakse ilma liha ja kalata, seetõttu sobivad need suurepäraselt taimetoidusõpradele. Väga populaarsed on kalatoidud ja mereannid.

Egiptuse eine standardne lisand on leib. Tavaliselt tuuakse lauale pehme Aish baladi leib, mida pistetakse kastme sisse nagu pitat’ki. Lisandiks on tavaliselt ka kartul, riis või värsketest köögiviljadest valmistatud salatid.

Egiptuse salatikaste - Traditsioonilist salatikastet valmistatakse oliiviõlist, sidrunist, äädikast, ürtidest ja erinevatest maitseainetest. Enamus salateid kujutab endast värskete ja keedetud köögiviljade segu, samuti erinevaid köögiviljade ja liha kombinatsioone. Keedetud ja jahutatud ube, baklažaane ja rohelist pipart pakutakse kõikvõimalikes taimeõlist, sibulast, küüslaugust, ürtidest ja teravatest maitseainetest valmistatud kastmetes. Salatite hulgast võib leida ka maitseainete ja äädikaga maitsestatud põletavast tšillipiprast valmistatud tõelisi „tulesegusid“.

Oaburger - üks kõige ebaharilikumaid roogi peenestatud ubadest, koriandrist, küüslaugust ja maitseainetest valmistatud nn oaburger, mis on vormitud väikesteks kotlettideks ja küpsetatud fritüüris. Oaburgerid on traditsioonilise Egiptuse hommikusöögi lahutamatu osa, ent neid võidakse teile pakkuda ka mis tahes muul kellaajal.

Magustoidud on väga magusad ja näevad välja nagu kreemikuhja alla mattunud küpsised.

Jookidest juuakse palju värskelt pressitud puuviljamahla (mango, guajaavi, sidruni, apelsini, granaatõuna). Kohalikku päritolu alkohoolsetest jookidest väärivad nimetamist Stella ja Sakkara (õlu), populaarseimad veinid on Omar Khayyam, Obelisk, Grand Marquis (punane ja valge) ning Cru de Ptolemees (valge).

Väike toiduaabits on ehk abiks valiku tegemisel:

• Hummus - kikerherned
• Hamam mahshi – tuviroog
• Koshari - makaronide, riisi, mustade läätsede, praetud sibulate ja tomatipasta roog
• Tahina – sidruniga maitsestatud püreekaste
• Baaba ghanuug – küpsetatud baklažaanist ja tahini’st valmistatud kreemjas püree
• Kofta - lamba- või veiselihakotletid
• Kebab - hoolikalt marineeritud ja grillitud lamba- või veiseliha ja meenutab šašlõkki.
• Baklawa – erikujulised lehttaignakoogid, mis on täidetud pähklitega ja immutatud siirupiga.
• Umm Ali – pähklite ja rosinatega täidetud kihiline pirukas, millele on peale valatud piima.
• Karkade - meeldivalt hapukas punast värvi jook, mida valmistatakse hibiskiõitest. Juuakse nii külmalt kui ka kuuma teena.
• Roz bi laban – riisipuding
• Fiteer – kook, milles kus kookoshelvestele lisaks on puistatud koogi sisemusse rosinaid ja pähkleid.
• Šaai - piparmünditee
• Kahva – kohv
• Coussa – täidetud kabatšokid
• Ta’ameya – kotletid oagarneeringuga
• Kalaoui – praetud neerud
• Machwi – tuvi riisiga
• Mehallabeya – riis piima, suhkru ja kuivatatud puuviljadega
• Stella – kohalik õlu
• Fuul – põldoapuder
• Mezze – toidukord algab tavaliselt väikeste maitsvate snäkside, kastmete ja marineeritud aedviljadega, mis võivad täita ka põhiroa aset.
• Eiš – leib, mida pakutakse dippide kõrvale.
• Läätsesupp – Egiptlased söövad palju läätsesid ja ube, millest saab maitsvat ja toitvat suppi.
• Domiati – valge ja kergelt soolane Egiptuse juust
• Salat – tänu Egiptuse päikesele ja viljakale pinnale on salatid mahlakad ja rikkaliku maitsega.
• Bamija – okrast, tomatitest ja sageli lihast koosnev hautis riisiga
• Molokhija – Egiptuse rahvusroog kujutab endast rohelist juurviljahautist, mis võib, aga ei pruugi sisaldada liha.
• Suhkruroomahl – Suhkruroo säsist pressitakse asab’it, magusat helerohelist, kergelt vahutavat jooki.