Gröönimaa

Gröönimaa

Ülevaade

Aastal 2008 külastas Gröönimaad 36 000 turisti. Ülimalt eksootiline Gröönimaa pakub huvi eelkõige loodusesõpradele ja matkajatele. Gröönimaal on võimalik matkata (jalgsi, suuskadel või koerarakendiga), osaleda vaalavaatlustel, sõita kajaki, hobuse või mägirattaga, mängida golfi jne.

Gröönimaa meeldib ka kalameestele, seal võib püüda mitmeid vääriskalu ja ka näiteks grööni haid, kes kasvab kuni 8 meetri pikkuseks.

Aastaringselt on võimalik tegeleda mäesuusatamisega. Küllaltki populaarne on 160 km pikkune suusamaraton – Arctic Circle Race. Gröönimaa meeldib mägironijatele, Tasermuitis asuval Ketili mäel on üks maailma kõrgemaid vertikaalseinu (2000 m).

Viisainfo

Eesti kodanik võib Gröönimaa territooriumile siseneda samadel tingimustel nagu Taani territooriumile. Eesti kodanikul on võimalik Gröönimaal viisavabalt viibida kuni kolm kuud.

Ajalugu

Sündmuste kokkuvõte:

  • Niinimetatud paleoeskimod elasid Gröönimaal juba 4000 aastat tagasi
  • 960 Erik Punane „avastab“ Gröönimaa
  • 985 Erik Punane asub Gröönimaale elama
  • 1000 Gröönimaal elab 3000 viikingit
  • 1000-1200 innuiitide saabumine Gröönimaale (Thule kultuur)

Vaata edasi

Kliima

Suurem osa Gröönimaast asub arktilises kliimavöötmes ning saare lõunaosa lähisarktilises vöötmes. Suurem osa saarest jääb põhjapolaarjoonest põhja poole.

Saare mõõtmetest tulenevalt on erinevused piirkondade vahel suured. Kui Gröönimaa põhjaosas on mõõdetud kuni 70 külmakraadi, siis saare lõunaosas võib temperatuur suvel tõusta kuni 20 soojakraadini. Suvine keskmine temperatuur saare lõunaosas on 9 soojakraadi.

Lääneranniku temperatuuri mõjutab soe Lääne-Grööni hoovus ja idaosa külm Ida-Grööni hoovus. Veidi soojema kliima tõttu paikneb ka suurem osa asulatest saare läänerannikul.

Vaatamisväärsus

Gröönimaa peamiseks vaatamisväärsuseks on karm arktiline loodus oma mägede, fjordide, liustike ja jäämägedega. Huvitav on näha ka innuiitide elu, milles vanade traditsioonide osakaal kahjuks aasta-aastalt väheneb.

ILULISSATI FJORD – UNESCO maailmapärandi nimistusse kantud fjord. Fjordi laskuvast liustikukeelest murduvad lahti jäämäed ja triivivad fjordisuudmest avamerele. Ilulissati fjord on jäämägede tootlikkuse poolest maailma produktiivseim.

Huvitavaid fakte

Gröönimaa jäämäed triivivad kuni 4000 km kaugusele lõunasse ja neid on nähtud Bermuda saarte lähedal. Jäämäe veepealne osa on ainult 1/8 jäämäest.

Gröönimaa liustik moodustab maailma mageveevarudest umbes 10% ning selle sulamisel tõuseks maailmamere tase 6,5 meetrit.

Gröönimaal on maailma vanimad kivimid. Kohalik geoloog Minik Rosing leidis Nuuki lähedalt 3,8 miljardi aasta vanuseid kive.

Gröönimaa vett peetakse maailma puhtaimaks ja pehmeimaks.

Vaata edasi

Soovitused

  • 1

    Kaubandus. Toidukaupadest leidub Gröönimaal piisavalt ainult kohalikku kala ja jääkuubikuid, kõik muu veetakse kohale laevade ja lennukitega. Seetõttu on elu Gröönimaal kallis (Skandinaaviamaadest umbes 10% kallim). Eriti kallid on Gröönimaal alkohol ja tubakatooted ning puu- ja köögiviljad. Restoranides ja kohvikutes maksavad praed 100-400.

  • 2

    Raha. Linnades on olemas pangaautomaadid ning paljudes kohtades saab tasuda ka krediitkaardiga.

  • 3

    Kaubandus. Suurem osa kauplusi on avatud tööpäevadel 10-18 ja laupäeval 09-13.

Saada soovitus

Loodus

Maailma suurima saare ulatus põhjast lõunasse on 2670 km ja idast läände 1300 km.

Gröönimaa põhjapoolseim tipp on Morris Jesupi neem, kust põhjapooluseni jääb 740 km ning lõunapoolseim tipp on Farewelli neem, mis jääb Tallinnaga ühele laiuskraadile.

Vaata edasi

Kirjandus

Eestikeelseid raamatuid Gröönimaast:

  • Rockwell Kent, “Kurss N by E”, 1964
  • Rockwell Kent, “Salamina”, 1966
  • Peter Freuchen, “Kütid Melville’i lahes”, 1964
  • Peter Freuchen, “Minu Gröönimaa-noorus”, 1999
  • Fridtjof Nansen, “Suuskadel läbi Gröönimaa”, 1996

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

LippVapp

Gröönimaa

AsukohtPõhja-Ameerika
RiikGröönimaa
AjavööndGMT -1 kuni -4h. Erinevus Eesti ajaga -3h kuni -6h
Pindala2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410449 km² jäävaba)
Rahvaarv56 452 elanikku (01.01.2010.a.)
Haldusjaotus3 maakonda, 18 kommuuni
KeeledEskimo innuttuti murre (Grööni keel)
Naaberriigidmaapiir puudub, Kanada rannik on 26km kaugusel, Island 287km ja Teravmäed 500km
Piiridpiirneb läänes Vaikse ookeani, põhjas Põhja-Jäämere ja idas Atlandi ookeaniga. Lõunas on mandri piir kokkuleppeline, enamasti peetakse selleks Panama maakitsustndi ookeaniga.
RiigikordLaiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia konstitutsiooniline monarhia raames/Taani Kuningriigi omavalitsuslik ala
RiigipeaTaani Kuninganna Margrethe II / Valitsusjuht: peaminister
PealinnNuuk ( 17 834 el.)
RahaühikTaani kroon (DKK)
Rahvastik88% rahvastikust on innuiidid ning taanlastega segunenud innuiidid, 12% on eurooplased (peamiselt taanlased)
Religioonidenamus usklikest on luterlased
Peamised majandusharudkalandus, eriti krevetipüük
TolliinfoMaksuvabalt võib Gröönimaale viia 200 sigaretti või 100 sigarillot või 50 sigarit või 250g tubakat, kuni 5kg lihatooteid. Igasuguse alkoholi sissetoomine on keelatud alates 01.01.2011.
  • Soovid sinna reisida?

    Vihjed: Millal? Kui kauaks? Mitu inimest? Majutus? Saada