Ülevaade
Tõusva päikese maa Jaapan on olnud pikaajalises isolatsioonis ja seetõttu ka eestlastele uudne ja põnev ning avastamistvääriv riik.
Jaapan koosneb neljast suurest ja tuhandetest väikestest saartest. Põhiline osa riigist on kaetud mägedega ning suurem osa neist lisaks veel ka vulkaanid.
Tänapäeva Jaapanis kohtuvad tulevik ja minevik ehk suurlinna moodne arhitektuur versus iidsed templid ja pühamud, tänapäevased tehnikaimed versus traditsioonilised teetseremooniad ja geishad. Reisile panevad punkti muidugi kohaliku köögi hõrgutised – sushi, sashimi, tempura jt.
Tokyo on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese, kuid mida igal aastal külastavad veel lisaks miljonid turistid, et osa saada Kuldse Nädala pidustustest ja külastada Keiserliku Palee aeda, Asakusa Kannoni templit või Tokyo Towerit.
Jaapanit külastades tuleks kindlasti käia Kyotos ning imetleda sealseid Jaapani kaunimad templeid, pühamuid, paleesid, villasid ja aedu; Hakone piirkonnas vaadelda Fiji mäge ja supelda kuumaveeallikates. Jaapani „Alpid“ ja maalilised külad-linnad leiab Matsumoto, Takayama, Kanazawa ja Fukui piirkonnast.
Vaata edasi
Viisainfo
Eesti kodanik ei vaja Jaapanisse reisimiseks viisat juhul, kui riigis viibitakse kuni 90 päeva.
Kõik Jaapanisse reisijad (v.a. alla 16 lapsed) peavad piiril andma sõrmejäljed mõlema käe nimetissõrmelt ja laskma teha näofoto.
Riiki sisenemiseks on vajalik kehtiv pass (vähemalt 3 kuud peale reisilt naasmist) ja tagasisõidupilet. Lisaks tuleb täita maaletuleku kaart (Disembarkation card), mida tuleb kogu reisi vältel alal hoida.
Vaata edasiAjalugu
Ajaloo lühikokkuvõte:
- Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid arvatavasti esimeste inimestena Jaapani aladele mongolid Hiinast. Arvatavasti oli siis veel Jaapani ja Mandri-Aasia vahel looduslik maasild.
- Umbes kakskümmend tuhat aastat eKr. tõusis aga merevee tase ning Jaapan lõigati muust maailmast ära ning sellest sai saarestik. Merevee tase tõusis siis arvatavasti seoses igijää sulamise ja jääaja lõpuga.
- Kümme tuhat aastat hiljem algas Jaapanis Jõmani ajastu. Inimesed tegelesid küttimise ja korilusega, valmistati esimesed põletatud savinõud maailmas.
- Kolmsada aastat eKr. algab Yayoi ajastu, mis kestis umbes kuussada aastat. Kagu-Aasiast, Hiinast ja Koreast saabuvad Jaapanisse inimesed, kes toovad teadmisi riisikasvatuse, metallvalu, põllunduse ja kangakudumise kohta. Praeguse Tokyo lähikonda tekkisid esimesed asulad.
- Kolmsada aastat pKr. algab Kofuni periood. Tekkisid esimesed väikesed kuningriigid ja ühes sellega toimusid ka esimesed kodusõjad. Kofuni periood on vanim, kus jäädvustati Jaapani ajalugu pildi ja sõna kujul, kuna 400 aastat pKr. jõuab Jaapanisse Hiina kirjakeel (hieroglüüfid). Selle toovad õpetlased ja mungad Hiinast.
- Aastal 500 algab Yamato periood. Sarnaselt Euroopaga on Jaapanis hakanud kehtima feodaalvõim. Yamato alade suurfeodaalid sõlmivad liite ning vallutavad aina uusi ja uusi maid teiste samalaadsete valitsejate käest endale. Lõpuks võtavad endale keisri tiitli ja seavad sisse ülimalt mõjuvõimsa õukonna, määravad ametnikke ja jagavad aadlitiitleid. Ühesõnaga tekkis siis Jaapanisse kindel keiser.
- Aastal 552 jõudis Jaapanisse Hiinast budism. Ta ei saavutanud küll kunagi ülekaalu Jaapani loodususundi üle, aga siiski võtsid paljud jaapanlased selle usu omaks.
- Ajavahemikus, mis jääb Nara perioodi ja Yamato ajastu vahele, arenes Jaapan jõudsalt seaduste koha pealt. Keisrid töötasid välja seaduskogusid, mis muutsid keisrivõimu ülitugevaks. Aastal 701 sai valmis Taihõ seaduste kogu, mis ühendas endas paljud seadused ja viis sisse uue valitsemiskorra. See kogu sai palju mõjutusi Hiinast, kuid oli siiski Jaapani originaal.
- 710 - algab Nara periood, mis sai oma nime sellest, et Narasse ehitati uus pealinn.
- u. 800 - asendus keisri õukonnas Hiina kultuur ehtsa Jaapani omaga, arenes hiina kirjakeelest jaapani tähestik ja kirjaviis ning Jaapanist sai midagi hoopis muud kui Hiina.
- 894. aastal aga katkevad kõik sidemed Hiinaga.
- 1159 - puhkes kahe mõjuvõimsa klanni vahel suur kodusõda. Troonilt löödi esialgne keisriperekond ning asendati kellegi teisega. Lõpuks võidab sõja Yoitomo klann ning selle klanni pea võtab endale shoguni tiitli (kõigi sõjaliste vägede juht).
- 1331-1333 - Keiser Go-Daigo üritab keisrivõimu taastada. See küll ei õnnestu, kuid toimub mäss shoguni vastu. Shogunit ei alistatud. Surma sai palju inimesi.
- Vahepeal tuleb võimule keiser Komyo, kes soosib kultuuri ja kunsti, viib õukonna üle Kyotosse ning taastab üle mitmesaja aasta suhted Hiinaga.
- 1467 - Paarsada aastat kestnud rahuaeg lõppeb Onini sõjaga. Kodusõda toimus shoguni, aadlike ja kohalike valitsejate vahel. Vahepeal kukutati isegi natukeseks ajaks shoguni võim. Onini sõda oli esimene paljudest, mis kestsid aastani 1590.
- 1540 - jõuavad Jaapanisse esimesed Euroopa kaupmehed ja misjonärid.
- 1603 - kolib endine pealinn Kyotost Edosse (praegune Tokyo). Vahetub shogunivõimu dünastia. Ja umbes siin saab Jaapanist taaskord suletud maa. Kristlasi kiusatakse taga ja kaupmehed aetakse minema. Luba Jaapanisse tulla saavad ainult Hollandlased.
- 1853 - saadab USA välja nn “mustad laevad”, et nõuda Jaapanis kauplemisõigust. Shogunid kaotavad oma võimu ning Jaapanit hakkab täielikult valitsema keiser, kes otsustab, et on aeg hakata kaasaegseks. Jaapanist saab avatud maa ja lõpeb tegelikult oma 32 tuhat aastat kestnud isolatsioon.
Jaapan ja maailmasõjad
Esimeses Maailmasõjas kuulutas Jaapan Saksamaale sõja. Tulemuseks vallutas ta vaikses ookeanis paar saart. Need jäid Jaapani kätte kuni teise Maailmasõjani.
Teises Maailmasõjas oli Jaapan Hitleri Saksamaa liitlane. 1941.aastal rünnati Pearl Harborit, mis asus Hawai saartel, USAs. Rünnak oli edukas, uputati terve rida USA sõjalaevu ja pommitati ka sadamat.
Ameeriklased suutsid Jaapanit vastu pommitada alles sõja lõpus 45. aastal, kui suudeti vallutada saared, mis olid piisavalt lähedal Jaapani rannikule. Siis pommitati peaaegu, et kõiki Jaapani suurlinnu. Ning kuna kahjuks on suurem osa Jaapani vanu linnu puust, põlesid need peaaegu, et üleni maha.
1944. aastal, kui Jaapan mõistis, et tulevik on hall ja nad on kogu sõja valedele kaartidele mänginud, pandi kokku viimane jõud ning saadeti viimased lendurid sihtmärkidele. Kuid seekord teismoodi kui varem. Tegutsema hakkasid kurikuulsad kamikazed, kes kujutasid endast elusaid pomme. Lendurid ühes lennukitega rammisid sõjalaevu ja teisi sihtsmärke. Tegu oli ju hulljulge ja mõtlematu, kuid mängus oli rohkem jaapanlase au kui viimase lahingu võit. Kamikaze tähendab eesti keeles jumalik tuul.
1945. aastal, kui sõda oli Euroopas juba peaaegu, et läbi, kuulutas Venemaa Jaapanile sõja. Sellel aastal tabasid Nagasakit ja Hiroshimat tuumapommid. Hiroshima, millele heideti pomm 6.augustil, sai hullemini pihta, hävines kogu linn, hukkus väga palju inimesi. Kokku suri ligi kaksada tuhat ohvrit.
15. augustil aastal 1945 rääkis Jaapani keiser esimest korda ajaloo jooksul tavainimestega läbi valjuhääldi ning andis teada, et Jaapan tahab säästa rahvast ning võtab vastu kaotuse liitlastele. Jaapan oli kaotanud oma au ning kõik lõppes Ameerika lühiajalise okupatsiooniga. Sealt algas kibekiire Jaapani läänestumine ning ka tehnikaline areng. Tänu sellele on Jaapan tänapäeval selline, nagu ta on. Ta on jõudnud tänu oma rahvale vähem kui saja aastaga nii kaugele kui kogu Euroopa on arenenud sajanditega.
Vaata edasiKliima
Jaapani saared ulatuvad läbi kuue erineva kliimavööndi. Põhiliselt on küll parasvöötmeline kliima, kuid see erineb tugevasti põhjast lõunasse liikudes. Kõige külmem on peasaartest põhjapoolseim Hokkaido. Talvine külmarekord ulatub kuni -41 kraadini. Suved on seal lühikesed ja pehmed, sooja kõigest 20-kraadi ringis.
Jaapani lõunaosas asuvatel saartel, näiteks Okinawal, on suved kuumad (üle 30 C) ja talvelgi on keskmine temperatuur 15 kraadi ringis.
Pealinnas
Tokyos on suved palavad ja niisked, talved aga selged ja mitte väga külmad.
Jaapan on sademeterohke maa. Eriti palju sajab suvise vihmaperioodi ajal. Lisaks asub Jaapan Vaiksel ookeanil sündivate troopiliste tormide – taifuunide – teel. Hilissuvel ja varasügisel Jaapanit tabavad taifuunid põhjustavad üleujutusi ja maalihkeid ning hävitavad viljasaake ja purustavad maju.
Parim aeg Jaapani külastamiseks on märtsist maini ja septembrist novembrini, mil on ilma poolest stabiilne periood.
Vaatamisväärsus
Tokyo - pőnevamad piirkonnad on Ginza, Shinjuku, Shibuya, Harajuku, Roppongi, Asakusa ja Akihabara; tuntuimad vaatamisväärsused: Keiserliku Palee aed, Meiji shinto pühamu, Asakusa Kannon tempel. Kesklinnas on mitmesuguseid parke, samuti suuri ja väikeseid ning ajaloolisi aedasid, kuhu sissepääs on tasuta või maksab vähem kui mõni tuhat jeeni. Tokyo Metropolitan valitsushoone observatoorium on üks kõige kõrgemaid kohti Tokyos. Sealt avaneb suurepärane vaade kesklinnale. Lisaks on veel Tokyo Tower - Eiffeli torni stiilis, kuid sellest 13 meetrit kõrgem punavalge teletorn, mille vaateplatvormid asuvad 150 ja 250 meetri peal.
Omaette vaatamisväärsuseks peetakse aga Jaapani suurimat ja tegusaimat kalaturgu Tsukiji’t Tokyo keskuses ning värviküllast Ameyoko turutänavat Uenos.
Kyoto - on olnud Jaapani pealinn, keisrikoja asupaik aastatel 794 kuni 1869. Läbi aastatuhandete on sinna ehitatud Jaapani kaunimad templid, pühamud, paleed, villad, aiad. Hőbedane paviljon ehk Ginkaku-ji, Heiani aed ja shinot pühamu, Ninjo kindlus, kuldne paviljon ehk Kinkaku-ji, Kiyomizu dera tempel, maailmakuulus Saiho-ji templi samblaaed, Ryoan-ji tempel ning sinna juurde käiv kuulus 500 aasta vanune abstraktne kiviaed. See aed on Jaapani kőige kenam omataoline kuiv maastikuaed, kus 15 kivi on paigutatud kolme grupina kruusale, vastavalt seitse, viis ja kolm kivi igas grupis. Sőltumata vaatenurgast näeb samal ajal vaid 14 kivi 15-st.
Nara - 8.sajandi Jaapani pealinn, mille peamiseks vaatamisväärsuseks on Horyu-ji templite ala, kus on 11 puust ehitatud templit, mis pärinevad 7.-8. sajandist, olles sellega maailma vanimad puust ehitised. Sealset Todaji templit peetakse maailma suurimaks puitehitiseks. Teda ümbritseb Hirvepark.
Hakone - on tegelikult hiiglaslik, 20km läbimőőduga vulkaani kraater. Sealne loodus (mäed, metsad, järv) on vaimustav. Selleks, et seda kőike veelgi paremini nautida, saab sőita funikulööriga Ashi järve juurest Owakudani org nőlvale (1000m).
Matsumoto - lisaks 1593 valminud kindluslossile on Matsumoto tuntud, kui värav Jaapani Alpidesse.
Takayama - Kesk-Jaapanis asuv väikelinn on hoidnud alles enamiku oma kunagisest 16 sajandist pärinevast väljanägemisest – kitsad tänavad, kaupmeestemajad, lõputud read võredega kaetud ärkliaknaid, kindluslinna õhkkond.
Hiroshima – Rahu mälestuspark ja –muuseum, kus kujutatakse fotode, videode ja ohvrite kogemuste kaudu pommiplahvatuse tagajärgi.
Fuji –Jaapani kőrgeim mägi (3776m); jaapanlastele ka püha mägi. Mäe otsa (mis on inspireerinud palju Jaapani kunstnikke ja kirjanikke) saab tõusta hooajal, mis algab 1. juulist ning kestab 31. augustini.
Vaata edasiHuvitavaid fakte
-
Kyotos asub Jaapani kőige uhkem raudteejaam, mida käivad vaatamas arhitektid üle maailma
-
Maailma esimene superkiirrong Shinkansen anti käiku 1964. aastal Jaapanis Tokyo, Nagoya, Kyoto ja Osaka vahel. Rongide kiirus on Tokaido Shinkansenil kohati 270 km/h, mõnel teisel liinil koguni 300 km/h.
-
Jaapanlaste jaoks tähendab sõna geiša (gei – kunsti, sha – isik) haritud naist, kelle ametiks on meeste aja sisustamine. Esmakordselt kasutati sõna “geiša” 17. sajandil naismeelelahutajate kirjeldamiseks. Kyoto üks peamisi geišade piirkondi on Gioni kvartal.
- Jaapani onsen - looduslikus kuumaveeallikas olev bassein
Soovitused
1
Raha ja maksmine. Jaapani valuuta on jeen, mille lühend on JPY või ¥. 1 JPY = 0,01 €
Müntidena kasutatakse 1, 5, 10, 50 , 100 ja 500 jeeniseid. Paberrahana 1000 , 2000, 5000 ja 10000 jeenised. Jaapanis armastatakse kasutada väga sularaha. Näiteks kohvikud, baarid ja toidupoed võtavad vastu peamiselt sularaha. Sageli lisatakse krediitkaardiga maksmisel arvele ka väike lisatasu.
2
Sularaha väljavõtmine. Jaapani ATM-id, mida teatakse kui „sularaha nurka” (ingl.k „cash corners” jaapani keeles „kyasshu koonaa”) ei võta tavaliselt välismaised kaarte vastu. Erandiks on Citibanka ja postkontor. Paljud ATMid on ka suletud ööseti ja nädalavahetustel. Poekett „7-Eleven” võtab vastu ka rahvusvahelisi krediitkaarte ja neil on ka ATMid sularaha väljavõtmiseks.
3
Elekter Jaapanis. Jaapanis kasutusel olev elektrisüsteem erineb Eesti omast. Kogu Jaapanis kasutatakse ühtlaselt 100 V pinget, kuid kasutusel on kaks erinevat sagedust - 50 hz Ida-Jaapanis ja 60 hz Lääne-Jaapanis (sh. Nagoya, Kyoto ja Osaka). Kasutamiseks vajalik voolusageduse konverter-adapter. Puuduvad pikliku kujuga pistikud.
Soovituse soovitus
Aitäh sulle!
Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.
Soovita uus soovitusSulgeSündmused
On periood, kui 7 päeva jooksul tähistatakse järjest 4 Jaapani riikliku püha. Nendeks on 29.aprill - Showa Päev (kunagise imperaator Showa sünnipäev); 3.mai – Konstitutsioonipäev; 4.mai – Roheluse Päev on pühendatud keskkonnale ja loodusele; 5.mai – Lastepüha.
17. ja 18. mail toimuva iga-aastase festivali kõrgpunktiks on 1000 samurai sõdalaseks riietunud meeste rongkäik.
See lgal aastal 15. mail toimuv festival on üks kolmest peamisest festivalist Kyotos. Festivali tähistatakse rongkäiguga paleest templitesse, osavõtjad kannavad Heiani perioodist pärit riietust.
Pühad
Uusaasta
Kõige tähtsam püha Jaapanis on uusaasta (o-shogatsu). Juba jõulupühade ajal lõpetavad kõik firmad ja kauplused töö ning vana aasta ärasaatmine ning uue vastuvõtmine kestab 3. jaanuarini. Selleks ajaks pole Jaapanis mõtet planeerida mingit asjaajamist. Aastavahetuseks tuleb tavaliselt kogu pere kokku, lapsed sõidavad linnadest maale vanemate juurde. Päris pidu algab vana-aasta õhtul. Kogu pere sööb koos nuudleid, mis sümboliseerivad pikka iga. Seejärel minnakse lähimasse shinto pühamusse või buda templisse, et paluda jumalatelt uueks aastaks õnne ja soovide täitumist. 1. jaanuari hommikul serveeritakse eriline uusaasta hommikusöök, lastele kingitakse raha ja kõik ootavad sõpradelt ja sugulastelt uusaastakaarte. Jaapanis nimelt toimetatakse post kätte kohe 1. jaanuari hommikul.
O-bon
Teine väga tähtis püha Jaapanis on o-bon, mida tähistatakse augustikuus. Konkreetsed kuupäevad on igas maakonnas erinevad. Shinto uskumuse kohaselt tulevad 13. augustil esivanemate hinged kolmeks päevaks tagasi oma kodudesse omakseid külastama. Selleks puhuks tehakse majas suurpuhastus, korrastatakse esivanemate hauakivid ja viiakse hingede jaoks haudadele toitu ja saket. O-bon'i tähistamiseks toimuvad suured tulevärgid ja tantsitakse erilisi o-bon tantse. O-bon sarnaneb meie lõikuspühaga ning tantsuga tänatakse jumalaid ja esivanemaid hea riisisaagi eest.
Hinamatsuri
Jaapanis on rida lastele pühendatud tähtpäevi. Üks neist on tütarlaste püha ehk nukkude pidu (hinamatsuri), mida peetakse 3. kuu 3. päeval (3. märtsil). Kodudes seatakse sel päeval üles mitmeastmeline punase riidega ületõmmatud poodium, millele asetatakse põlvest põlve edasiantavad rikkalikult kaunistatud nukud. Nukud sümboliseerivad muistseid keisrikoja liikmeid.
Tango-no-sekku
Poiste püha tango-no-sekku on 5. kuu 5. päeval (5. mail). Sel puhul lehvivad nende majade kohal, kus peres on poisslapsi, hiigelsuured karpkalakujulised riidest tuulelipud. Igal poisi jaoks on oma lipp. Karpkala sümboliseerib jõudu ja edasipüüdlikkust, mida mehel elus vaja läheb. Tänapäeva ametlikus kalendris on 5. mai riigipüha ja seda nimetatakse lastepäevaks.
Tanabata
Tähefestival (tanabata) toimub iga aasta 7. juulil. Legendi järgi saavad sel ööl kokku kaks armunud tähte, keda lahutab Linnutee. Tanabata ajal kirjutavad inimesed paberitükikestele oma salasoove, voldivad need kokku ja seovad bambuseokste külge. Hilisõhtul võib nautida tulevärki (hanabi).
Shichi-go-san
15. novembril on 3- ja 7- aastaseks saanud tüdrukute ja 5-aastaseks saanud poiste püha shichi-go-san (seitse-viis-kolm). Sel päeval riietatakse nad kirevatesse kimonotesse ja vanemad viivad nad shinto pühamusse, kus jumalatelt palutakse lastele head tervist ja õnnelikku elu. Igal lapsel on käes paberkott, millele on joonistatud männi, kilpkonna või kure pilt. Need sümboliseerivad head tervist ja pikka iga. Pühamute juures on avatud kioskid, kust ostetakse lastele maiustusi ja pannakse paberkottidesse. Koju jõudnud, jagavad päevakangelased maiustusi õdede-vendade ja naabrilastega ja saavad ise vastu kingitusi. Õhtul korraldatakse perekondlik pidu.
Vaata edasi
Lisa kommentaar
Go Reisiajakiri nr 34
Go Reisiajakiri nr 33
(2012)
Madis Jürgeni koostatud jutustus sellest, kuidas 7 eestlast Lähis-Idas pantvangis olid. (2012)
