Ülevaade
Kairo on väga mitmekülgne linn, kus minevik põimub tänapäevaga. Iidne linn pakub lisaks uhketele vaatamisväärsustele ka palju huvitavat meelelahutust ja põnevaid toiduelamusi.
Ajalugu
641 vallutasid moslemid Egiptuse. Samal aastal laskis Kalifaadi väejuht 'Amr ibn al-'As rajada Egiptuse jaoks uue pealinna, mille nimeks sai Fustat. Fustat asus üsna Kairo lähedal ja on tänapäeval Kairo linnaosa.
Aastal 969 vallutasid linna Tuneesiast pärit Fatimiidid ja hakkasid tänapäeva Kairo kohale uut linna rajama. 973 tõid nad sinna üle riigi pealinna. Samal aastal nimetasid nad rajatava linna Kairoks Marsi järgi, mis sel ajal olevat seniidis olnud.
12. sajandi keskel vallutasid linna seldžukid. Saladin ja tema järeltulijad laiendasid linna ning rajasid Kairo kindluse.
Veelgi suurendas Kairo tähtsust Bagdadi rüüstamine 1258. aastal. Järgmise 250 aasta jooksul oli Kairo Lähis-Ida, kuid ka kogu maailma teadus- ja kunstikeskus. Seal õitses ka vürtsidega kauplemine.
Arvatavasti oli Kairo aastail 1315–1348 maailma suurim linn väljaspool Hiinat. Sel ajal elas Kairos ligi pool miljonit inimest.
Must surm laastas Kairot rängalt. Ajavahemikul 1348–1517 esines rohkem kui 50 katkupuhangut.
1517 vallutas Osmanite impeerium Selim I juhtimisel Kairo. Kairo lakkas olemast iseseisva riigi pealinnana.
Napoleon vallutas Egiptuse aastal 1798 ja Kairo alistus lahinguta.
1851 sai linn raudteeühenduse Aleksandriaga. Egiptuse arengut aitasid 1869 avatud Suessi kanal ja selle riigistamine 1956. aastal.
Egiptus iseseisvus aastal 1922.
Kairo vanalinn kuulub 1979. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Vaata edasiKliima
Kairos on kõrbekliima, kuid seda tihti kõrge niiskusega. Talvine kõrgeim temperatuur jääb vahemikku 19-29°C ning suvel 40-50°C.
Rahvuspühad
- 1. jaanuar – Uusaasta
- 25. aprill – Siinai poolsaare vabastamine Oktoobri sõjas
- 1. mai - Tööpüha
- 18. juuni – Briti ülemvõimu alt vabanemise aastapäev
- 23. juuli – Revolutsiooni päev
- 23. september – Võit Iisraeli üle
- 6. oktoober – Rahvuspüha (viimsepäevakohtu sõja aastapäev)
- 23. detsember – Võidupäev
Vaata edasiTransport
Kairo Rahvusvaheline Lennujaam asub Heliopolise linnaosas, kust pääseb linna nii limusiinide, uuemate konditsioneeriga kollaste ja valgete taksodega kui ka lennujaama transfeerbussiga. Sõit limusiiniga Kairo lennujaamast linna maksab umbes 45-65 Egiptuse naela sõltuvalt hotelli asukohast ning limusiini kategooriast. Limusiinid peatuvad lennujaama terminali ees. Lennujaama transfeerbuss sõidab iga 30 minuti tagant ning soovitavalt tuleks koht ette broneerida. Transfeerbussi peatused asuvad järgmistes sihtkohtades: Heliopolis, Nasr-City, Kairo kesklinn, Giza, Mohandesin, Zamalek, Maadi ja püramiidide piirkond Haram.
Kairo linnasisene transport hõlmab laialdast rongi- ja metroosüsteemi ning ühistranspordi teenuseid, mida pakuvad erineva klassi ja hinnaga bussid. Olemas on tavalised bussid, kallima hinnaga (õhukonditsioneeriga) CTA bussid ning minibussid. Trammid sõidavad linna modernsemates osades Heliopolis ja Nasr City.
Soodsaim võimalus Kairos liikuda on aga mikrobussiga, kuid see teenus ei ole väga usaldusväärne. Samuti saab kasutada traditsioonilisi Kairo taksosid. Mustvalgete taksode seas on nii igivanu universaalkerega Peugeot 504 autosid kui ka pisikesi Fiatte, samuti päevi näinud Ladasid ning kummalisi Indias või Türgis toodetud autosid. 20 naela eest võib ligi tund aega linnas ringi sõita. Lühemad marsruudid maksavad aga viis või kümme naela. Kuna taksomeetreid taksodesse paigaldatud ei ole, siis tasub enne reisile asumist kohalikelt küsida, palju selline sõit tegelikult maksab.
Egiptusest tasub kaasa osta papüüruseid, vürtse, lõhnaõlisid, vasktooteid, kulda, keraamikat, kalliskive, klaasi, puuvillakangaid, vaipu ja nahka. Hinna üle tingimine on lausa kohustuslik. Kauplused on avatud hommikuti kell 9:00-13:30 ja pärastlõunal kell 16:30-19:00, turismipiirkondades kuni hilisõhtuni. Reede on moslemite puhkepäev, mistõttu on riiklikud asutused ja osa kauplustest suletud.
Suveniiride ostmiseks tasub kindlasti suunduda üle 900 poe koondavale Khan al-Khalili basaarile, mis on tegelikult omaette linnaosa. Papüüruspildi saab siin kätte viie naela eest, alabastrist kujukese paarikümne ja kaamelikarvadest vaiba umbes saja naela eest. Loomulikult leiab siit ka kulda ja hõbedat, ehteid ning rõivaid.
Vaata edasiVaatamisväärsus
Egiptuse muuseum (Kairo muuseum) - Egiptuse muinsusesemete peahoidla maailmas ja ainus kunstiajalooline kogu, kus kõige nooremate eksponaatide vanus on ca 2 tuhat aastat. Muuseum, mis avati 1863. aastal, tutvustab muistse Egiptuse ajalugu alates III aastatuhandest eKr kuni koloniseerimiseni Rooma impeeriumi poolt. Muuseumihoonesse mahub üle 120 000 eksponaadi ning väidetavalt on keldris hoiul veel 150 000. Nende hulgas on vaaraode muumiad, mis leiti
arheoloogilistel väljakaevamistel Kuningate Orust, ja aardeid vaaraode hauakambritest. Kollektsiooni pärl on Tutanhamoni hauast leitud aarded.
Al-Muallaga – Neitsi Maarjale pühendatud Rippkirik, mis on ehitatud iidsesse Babüloni kindlusesse Vana-Kairos. Kirik sai nime oma asukoha järgi kahe rooma väravatorni vahel.
Saladini tsitadell– Üks Kairo suurimaid vaatamisväärsusi on tsitadell, mis oli rohkem kui 700 aasta vältel Egiptuse valitsejate residents. Tsitadelli rajas väepealik Salah ad-Din (Saladin), nüüd peegeldavad selle mošeed, muuseumid ja sakilised katusevallid erinevate ajastute pärandit. Tsitadelli müürid on koos tornide ja väravatega üle 3 km pikad.
Ibn Tuluni – Ibn Tuluni mošee on Kairo üks vanimaid ja suurimaid mošeesid, mille ehitas 876-879 Bagdadi kaliifi asevalitseja Egiptuses. Mudatellistest ehitatud mošeed kutsutakse Reede mošeeks. Selle siseõu pidi pühakoja maisest linnast eraldama. See ja omapärane spiraalne minarett teevad mošee Egiptuses ainulaadseks.
Ramsese väljak – Kairo kesklinna põhjapiiril asuv Ramsese väljak on omamoodi linna väravaks. Iidsetel aegadel, kui jõgi voolas teises sängis, asus siin vaaraode linna Heliopolise sadam.
Tahriri väljak – Tahriri väljak on kesklinna süda. Siit paistavad silma tuhmroosa Egiptuse muuseum ning Qasr el-Nili jaTalaat Harbi tänava vahele jäävate fassaadide elegantne kaar, kus asuvad suveniiripoed ja kohvikud.
Kairo torn – Kairo lõunapoolses osas on 187 m kõrgune Kairo torn, kust avaneb suurepärane vaade kogu linnale. Torn kujutab endast sõrestikust toru, mis laieneb pisut ülaosas – väidetavalt nagu lootoseõis. Parim aeg torni külastamiseks on päikeseloojang, mil miljonid tuled löövad ebamaise õhtuse palvekutse saatel särama.
Muhammad Ali mošee – Aastail 1830-1848 reformaatorist valitseja Muhammad Ali poolt, keda peetakse kaasaegse Egiptuse rajajaks, ehitada lastud mošee on saanud Kairo sümboliks. Mošee on ehitatud klassikalises türgi stiilis, suure kupli ja kõrgete, kuid sihvakate minarettidega.
Sultan Hassani mošee – Tegemist on ühe pealinna huvitavama mošeega, mis on ühtlasi ka üks kaunimaid mamelukkide aja algusest pärinevaid ehitisi Kairos. Mošee ehitati rahaga, mis oli maha jäänud Kairot 1348. a. tabanud Musta Surma surnud inimestest.
Giza püramiidid – Giza püramiidid on rajatud kolme põlvkonna poolt Vana riigi 4. dünastia ajal 2686-2181 eKr. Püramiide kasutati kuningate matmispaigana, sest vanaegiptuse uskumuse järgi tõuseb kuninga hing üles ühinemaks „igaveste tähtedega“.
Sfinks – Vanim teadaolev monumentaalskulptuur Sfinks, mis arvatakse pärinevat 25. sajandist eKr, valvab Giza püramiide ning nende kõrval seisvaid kuningannade püramiide, templeid ja hauakambreid.
Vaata edasiHuvitavaid fakte
- Islami traditsioonidest on tuntuim Ramadaan ehk paastukuu. Päikesetõusust loojanguni ei tohi usklikud süüa, juua, suitsetada ega elada intiimelu.
- Egiptlased kannavad linasest särke ja eelistavad valget värvi. Naised eelistavad musta värvi, lisades riietusele juurde kirkaid elemente, kaunistusi ja sitse.
- Kairo tähendab „võidukat linna“.
Soovitused
1
Ramadaani ajal peavad turistid, kes pole harjunud päevase aja aeglase kulgemisega, olema eriti kannatlikud.
2
Taksosse istudes tuleks meeles pidada, et tingimine on hädavajalik! Hinnas tuleb enne sõitu kokku leppida ja taksojuhi nimetatu vähemalt poole võrra alla lüüa.
3
Pangad töötavad kell 8:30-15:30.
4
Kohalike elanike pildistamiseks on viisakas neilt enne luba küsida ja loomulikult ootavad nad selle eest väikest tasu.
Soovituse soovitus
Aitäh sulle!
Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.
Soovita uus soovitusSulgeLisa kommentaar
Go Reisiajakiri nr 34
Go Reisiajakiri nr 33
(2012)
Madis Jürgeni koostatud jutustus sellest, kuidas 7 eestlast Lähis-Idas pantvangis olid. (2012)
