Makeadoonia

Makedoonia

Ülevaade

Makedoonia on reisisihtkohana veel üsna vähetuntud, kuid väärib avastamist. Mäed ja järved, ajalugu ja tänapäev, kristlus ja islam.

Viisainfo

Eesti kodanikud võivad riigis viibida viisavabalt 90 päeva poole aasta jooksul nii kehtiva passi kui ka isikutunnistuse (ID-kaardi) alusel. Eestist otse Makedooniasse lennates on vajalik pass ja ei piisa ainult ID kaardi olemasolust. Peatudes mujal kui hotellides, tuleb ööbimiskohale lähimas politseis end ise ööpäeva jooksul registreerida.

Vaata edasi

Ajalugu

 Varaseimad inimasustuse jäljed pärinevad neoliitikumist.

6. saj. e. Kr. Aigai kuningad ühendasid suure osa hõime ja tekkis Makedoonia kuningriik

5. saj. e. Kr. kirjakeelena võeti kasutusele kreeka keel

4. saj. e. Kr. Aleksander III (Suur) lõi maailmariigi, mis ulatus Kreekast ja Egiptusest Indiani

2. saj. e. Kr. Makedoonia kaotas sõjad Roomaga ning muudeti Rooma provintsiks

6.-7. saj. Makedoonia aladele saabusid slaavlased

9. saj. Bulgaaria vallutas Makedoonia

10.-13. saj. Makedoonia kuulus vaheldumisi Bulgaariale ja Bütsantsile

14. saj. Makedoonia sattus lühikeseks ajaks serblaste võimu alla

1346 Kuningas Uroš IV kuulutas end serblaste ja kreeklaste tsaariks ning tegi oma pealinnaks Skopje

1392 türklased vallutasid Makedoonia

1913 Makedoonia edelaosa liideti Bulgaariaga, lõunaosa Kreekaga ja põhjaosa Serbiaga

1918 Makedoonia liideti Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiga

1929 kuulutati välja Jugoslaavia kuningriik

1941 Saksamaa ja Bulgaaria okupeerisid Makedoonia

1945 kuulutati välja Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik

1991 Makedoonia kuulutas end iseseisvaks riigiks

1993 Makedoonia sai ÜRO liikmeks

1995 sõlmiti diplomaatilised suhted Eestiga

2001 toimus kodusõda Makedoonia valitsusväe ja albaanlaste Rahvusliku Vabastusarmee vahel

2004 albaanlased said oma asualadel suurema autonoomia

2005 Makedoonia sai Euroopa Liidu ametlikuks kandidaatriigiks

Vaata edasi

Kliima

Kliima on mandriline, suvi on kuum ja kuiv, talv suhteliselt külm. Nõgudes ja orgudes tõuseb temperatuur suvel üle 30°C, mägedes on märksa jahedam ning seal võib lumikate püsida oktoobrist aprillini. Skopjes on kõige külmema kuu jaanuari keskmine t° 0,4°C ja kõige kuumema kuu juuli keskmine t° i 23°C. Sademeid on lääneosa nõgudes 650-850, idaosa orgudes 450-650 ning mägedes 1000-1500 mm/a. Sajab peamiselt sügisel ja talvel.

Vaata edasi

Vaatamisväärsus

Ohrid – vana linn ja samanimeline järv, mis kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse

Skopje – pealinn mitmete kindluste, kirikute, mošeede ja sildadega

Bitola – suuruselt teine linn lähedalasuvate antiikse Heraclea varemetega

Huvitavaid fakte

Makedoonia Vabariik kuulutati välja 1991, kuid riigi rahvusvaheline tunnustamine võttis aega. Põhjuseks oli Kreeka valitsuse süüdistus, et riigi nimi Makedoonia võib põhjustada territoriaalseid nõudmisi samanimelise Kreeka piirkonna suhtes. Kuna samasugusel seisikohal olid ka Euroopa Liit ja NATO, võeti Makedoonia ÜRO liikmeks nimega Endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia (FYROM). Kreeka tunnustas Makedoonia iseseisvust alles 1995.

Vaata edasi

Soovitused

  • 1

    Raha. Pangad on tavaliselt avatud tööpäevadel 07.00-19.00 ja laupäeviti 07.00-13.00. Pangakaartide kasutamine on suhteliselt vähe levinud.

  • 2

    Elekter. Elektripistikud on samasugused nagu Eestis. Täpsem info: http://www.kropla.com/electric2.htm

  • 3

    Maksuvabalt. Maksuvabalt võib riiki viia: - 200 sigaretti või 50 sigarit või 250g tubakat - 1liiter kangemaid alkohoolseid jooke (üle 22%) või 2 liitrit lahjemaid (alla 22%) - 2 liitrit veini

Saada soovitus

Majandus

Makedoonia oli enne iseseisvumist Jugoslaavia majanduslikult vähim arenenud liiduvabariik ning on praegu üks Euroopa vähim arenenud riike. Rikkalikele maapõuevarudele tugineva mäe- ja metallurgiatööstuse toodangust veetakse suur osa välja. Kaevandatakse pruunsütt, vase-, raua-, plii-, tsingi-, kroomi-, nikli- ja mangaanimaaki ning hõbedat ja kipsi.

Metallurgiatehased toodavad malmi, terast, terastorusid, ferroniklit, pliid ja tsinki. Töötavad vähesed masina-, keemia-, puidu ja ehitusmaterjalitehased. Tavapärased on tekstiili-, õmblus-, naha-, tubaka- ja toiduainetetööstus.

Vaata edasi

Loodus

Makedoonia pinnamoes on valdavad 1300-2300 m kõrgused järskude nõlvadega pangasmäed. Kõrgeimad on läänepiiril asuvad Korabi mäed (riigi kõrgeim tipp Golem Korab, 2764 m). Mägesid eraldavad tektoonilised nõod ja sügavad orud. Tähtsaim org on kogu riiki loodest kagusse läbiv Vardari org, mille kaudu pääseb Balkani poolsaare põhjaosast Egeuse mere äärde.

Vaata edasi

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Teeni Go punkte
LippVapp

Makedoonia

AsukohtEuroopa
RiikMakedoonia
AjavööndGMT + 1h. Erinevus Eesti ajaga -1h
Pindala25 713 km²
Rahvaarv2 048 600 (2006)
Haldusjaotus123 omavalitsust
Keeledmakedoonia keel, albaanlaste asualadel on ametikeel albaania keel
NaaberriigidAlbaania, Kosovo, Serbia, Bulgaaria, Kreeka
Riigikordparlamentaarne vabariik
Riigipeapresident
PealinnSkopje (477 500 el.)
RahaühikMakedoonia denar (MKD)
Rahvastik64% rahvastikust moodustavad lõunaslaavi rahvaste hulka kuuluvad makedoonlased. See rahvas kujunes 6.-7. sajandil, kui Balkanile tunginud slaavlased segunesid traaklaste ja illüürlastega. 25,4% rahvastikust moodustavad riigi lääne- ja loodeosas elavad albaanlased. Makedoonias elab umbes 20 rahvusvähemust ning arvukaimad on türklased (3,8%), mustlased (2,6%) ja serblased (1,8%)
Religioonidõigeusklikud 66%, muslimid 30%
Peamised majandusharudRikkalikele maapõuevarudele tugineva mäe- ja metallurgiatööstuse toodangust veetakse suur osa välja. Kaevandatakse pruunsütt, vase-, raua-, plii-, tsingi-, kroomi-, nikli- ja mangaanimaaki ning hõbedat ja kipsi. Metallurgiatehased toodavad malmi, terast, terastorusid, ferroniklit, pliid ja tsinki. Töötavad vähesed masina-, keemia-, puidu ja ehitusmaterjalitehased. Tavapärased on tekstiili-, õmblus-, naha-, tubaka- ja toiduainetetööstus.