Ülevaade
Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo - maiade, asteekide kultuuriga. Et saada mingisugunegi ülevaade sellest riigist peaks reis kestma vähemalt kaks nädalat ning hõlmama linnapuhkust (olgu selleks siis Mexico City, Acapulco või näiteks Oaxaca), arheoloogiliste vaatamisväärsuste külastamist (Teotihuacan Mexico City lähistel, Chichen Itza ja Tulum Yucatani poolsaarel) ning rõõmuküllast rannapuhkust Cancunis või Playa del Carmeni piirkonnas.
Viisainfo
Eesti kodanikud võivad Mehhikos viibida viisavabalt maksimaalselt 180 päeva.
Ajalugu
1800-300 e.kr. - pärinevad andmed, et Mehhiko aladel elasid olmeegid, maiad, zapoteegid ja asteegid. Need tsivilisatsioonid tegid suuri edusamme arhitektuuris, matemaatikas, astronoomias, meditsiinis ja teoloogias.
1325 - asutatakse Mexiko orus Texcoco järve saarel Tenochtitlani linn, mis on tänapäevase Mexico City eelkäija.
16. sajandi alguses - maabus Mehhikos Hernan Cortes ning asteekide tsivilisatsioon vallutati ja hävitati hispaanlaste poolt. Territoorium sai nimeks - Uus Hispaania
1520 - laastas Mehhikot rõugete epideemia, tappes miljoneid asteeke
1521 - Tenochtitlani lahing, pärast mida Hernan Cortes ehitas uuesti üles Mexico City linna. Suurem osa praegusest Mehhiko arhitektuurist, traditsioonidest ja identiteedist pärineb koloniaalajastust.
1810 - väikelinnas Dolores, kuulutas preester Miguel Hidalgo välja Mehhiko sõltumatuse Hispaaniast. Järgmisel aastal ta hukati hispaanlaste poolt.
1813 - allkirjastati siiski Põhja-Ameerikas pidulikult Iseseisvuse deklaratsioon.
1824 - koostati vabariiklik põhiseadus; puhkes kodusõda, mille käigus deklareerisid oma iseseisvust Texas, Ripo Grande ja Yucatan. Texas liideti Ameerika Ühendriikidega. Piiritülid tõid kaasa 2 aasta pikkuse Ameerika-Mehhiko sõja.
1857 – koostati uus põhiseadus, ajastu on tuntud „La reforma“
1860 - läbis Mehhiko prantslaste okupatsiooni, kui Ferdinand Maximillian Habsburg püüdis siin kanda kinnitada. Kuid see tal ei õnnestunud ja 7 aastat hiljem ta hukati.
1876-1880 ja 1884-1911 valitses Mehhikos president Porfirio Diaz. Seda perioodi iseloomustab märkimisväärne majanduslik areng, tehti investeeringuid kunsti ja teaduse alal, kuid samuti oli see majandusliku ebavõrdsuse ja poliitiliste repressioonide aeg.
1911 - Diaz astus tagasi ning presidendiks valiti Maero, kes 2 aastat hiljem kukutati ning mõrvati. See sündmus viis taas rahva kodusõjani, mille eesotsas olid F.Villa ja E.Zapatero.
1917 - õnnestus kolmanda jõu abiga sõda lõpetada ja selle käigus muudeti radikaalselt eelmist põhiseadust ning kuulutati välja uus. Hinnanguliselt selles viimases sõjas hukkus 900 000 inimest.
1940-1980 - koges Mehhiko olulist majanduskasvu, mida mõned ajaloolased nimetavad "Mehhiko Imeks". Kuigi majandus õitses oli riigis siiski suur sotsiaalne ebavõrdsus, mis viis 1968.a. massirahutusteni. Tuntud kui "Tlatelolco veresauna" ajal hukkus 30-800 meeleavaldajat.
1982 – majanduskriis
1985 - suur maavärin Mexico Citys, kus umbkaudu hukkus 6500 - 30 000 inimest.
1994 - Mehhiko liitus Põhja-Ameerika Vabakaubandus Lepinguga (NAFTA)
Tänapäeva Mehhikot raputavad narkosõjad.
Vaata edasiKliima
Mehhiko maastik ja kliima on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõuna suunaliselt.
Maapind, mis jääb merepinnast madalamale, kui 910m, kannab nime tierra caliente (kuum maa); 910m ja 1800m vaheline kõrgusvöönd kannab nime tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa). Pealinn México jääb tierra templada vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võivad maksimaalsed õhutemperatuurid olla kohati üle 45°C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ning kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.
Vaata edasiVaatamisväärsus
Mexico City - on Mehhiko pealinn. Vaatamist väärt: El Zocalo - maailma suurim väljak; Plaza de Toros - maailma suurim härjavõtluse areen; Metropolitan Cathedral - suurim katedraal lääne-poolkeral; Tenochtitlan - kunagise Mexico City varemed.
Teotihuacan - Mexico City lähistel asuv kuulsamaid arheoloogilisi vaatamisväärsusi Mehhikos. Selles kunagises asteekide linnas on säilinud palju ehitisi, nagu näiteks Päikese püramiid, Kuu püramiid ning Surnute allee.
Cancun - Kariibi mere rannikul Yucatani poolsaarel asuv Mehhiko tuntuim kuurortlinn. Piirkonda teatakse ka nimedega Mehhiko Kariibid ja Maia Riviera. Cancunist lõunasse jääb kuulus
Playa del Carmeni rannapiirkond ning Cancuni lähistele jäävad ka saared
Isla Mujeres ning
Cozumel.
Acapulco - asub Vaikse ookeani kaldal ning on eelkõige tuntud surfamist armastavate inimeste seas oma suurte lainete tõttu. Acapulco on ka ammustest aegadest teatud kui Mexico City lähim kuurortlinn. 1950-ndatel armastasid seal puhata Hollywoodi kuulsused.
Guadalajara - suuruselt teine linn Mehhikos. Siit on tegelikult pärit tequila, mariachi muusika ning Mehhiko kauboid.
Linn on turistide seas väga populaarne - siin on mitmeid UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid arhitektuurilisi objekte ning hulk muuseume, kunstigaleriisid ja teatreid, lisaks ka maailmatasemel kaubanduskeskused.
Oaxaca - väikelinn, mille peamised vaatamisväärsused on kaunis keskväljak (Zocalo), Katedraal, Botaanikaaed (mõistlik võtta kindlasti giid); lisaks ümbruskonnas paiknevad arheolooglised vaatamisväärsused, nagu näiteks Monte Alban (kunagine zapoteekide pealinn, aastatel 500 e.Kr - 800 p.Kr.), El Tule (2000.a. vanune puu); Mitla (sapoteekid elinn, kus suured hooned on ehitatud ilma mörti kasutamata), indiaanlaste käsitöö külad, kuhu turistidele korraldatakse ekskursioone ning demonstreeritakse näiteks lõngade värvimist looduslike taimedega. Indiaanlaste käsitöö on erakordselt kirgaste värvidega.
Chichen Itza - tuntuim arheoloogiline vaatamisväärsus Yucatani poolsaarel; kunagine maiade linn. Teine analoogne on Tulum.
Xcaret Looduspark - temaatiline vabaaja park Cancunist 1 tunni bussisõidu kaugusel. Sinna korraldatakse 1-päevaseid väljasõite. Kindlasti valige tuur, mis tuleb tagasi alles südaöö paiku, kuna pargis toimub õhtul 2 tunnine vahva show-etendus. Kaasa tuleks haarata ka ujumisriided, pargis on armsad supelrannad.
Vaata edasiHuvitavaid fakte
- Mexico City taksod on kõik rohelist-valget värvi "põrnikad".
- Guadalupe Neitsi on mehhiklaste kõige kuulsam pühak ja tema auks on püstitatud palju katedraale ning peetakse pidustusi.
- Tequilat toodetakse sinisest agaavist; agaavi kände kuumutatakse süte peal, pressitakse puruks, lastakse vaatides seista ja lõpuks kuumutatakse alkohol välja ning maitsestatakse. Mehhiko tequila on pigem likööri-sarnane jook (mandli, kohvi, passioni jt maitsetega)
Soovitused
1
Reisiaeg Kariibimere piirkonnas. Reisides natuke enne või pärast kõrghooaega saate osa allahindlustest hotellides, restoranides ning ekskursioonidel.
2
Hop-On-Hop-Off Mexico Citys. Mexico City Hop-On-Hop-Off bussituur venib sageli ajaliselt pikemaks suurte ummikute tõttu linnas. Arvestage kindlasti ajavaruga.
3
Hotell Cancunis. Cancunis on soovitav valida hotell, millel on oma kinnine rand. Üldjuhul on peaaegu kogu rannapiirkond (koos mugavate rannatoolidega) hotellide oma ja kui teil on hotell kesklinnas, siis on raske leida mõnusat kohta selle kauni Kariibi mere nautimiseks.
4
Enne reisi. Soovitame enne reisi end registreerida välisministeeriumi kodulehel
5
Turvalisus Mehhikos. Mehhikos reisimine on valdavalt turvaline. Välisministeerium soovitab siiski vältida reisimist Tijuana, Ciudad Juarez, Chihuahua ja Culiacani linnadesse ning Oaxaca ja Chipase osariikidesse
Soovituse soovitus
Aitäh sulle!
Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.
Soovita uus soovitusSulgeSöök ja jook
Mehhiko köök on segu maiade, asteekide, indiaanlaste ja hispaanlaste köökidest.
Üks põhikomponent on tortiljad, mis on maisi või nisujahust küpsetatud õhukesed leivakesed. Neid täidetakse erineva sisuga nagu liha, kartul, juust, sibul, pipar jne. Kuna neid valmistatakse erineval viisil, siis ka nimetatakse neid erinevalt: quesadillas, empanadas, burritos, flautas, tacos, tostados, jne.
Tortiljasid kasutatakse sageli nugade-kahvlite asemel ning süüakse iga toidukorra ajal. Teine tähtis komponent on pipar – seda on paljudes variantides, ühtesid süüakse toorelt, teised kuivatatakse, kolmandad marineeritakse äädikas. Nad sisaldavad palju vitamiini C, A, B, E ja on head isutekitajad. Kuivatatud ube kasutatakse samuti palju - praetud oatoitudes, suppides, segatakse õlle, juustu ja pipardega. Kaks tuntumat kastet on Salsa - tüüpiline tomatitest valmistatud mehhiko kaste, millesse lisatakse sibulat, sidrunimahla,
jalapeñosid, küüslauku ja koriandrit ning
Guacamole - mille põhikomponendiks on avokaado koos küüslaugu, sibula ja sidrunimahlaga.
Söömisse ja toidusse suhtutakse Mehhikos austuse ja tõsidusega. Argipäevane põhisöömaaeg leiab aset hilisõhtul ning algab tavaliselt supiga, mis peaaegu alati sisaldab tomatit ja spagette ning sageli tortiljaribasid. Sellele järgneb taldrikutäis riisi või keedetud spagette ja alles pärast seda tuleb põhiroog, mille üks osa on traditsiooniline oahautis või pannil õliga üle praetud ja seejärel kahvliga pudruks vajutatud oalisand punastest või pruunidest ubadest. Järelroaks tuuakse lauale puuvili või magusa täidisega tortiljad, väga armastatud on ka magusad pudingud ja tarretised, mis sageli sisaldavad šokolaadi, puuvilju ja kaneeli.
Vaata edasiLoodus
Mehhiko on väga ebatasane maa. Seal on arvukalt vulkaane ning seda läbivad mäestikud Ida-Sierra Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused.
Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo - Mehhiko kiltmaa. See võtab enda alla ligi pool riigi pindalast. Mehhiko lahe ääres on tohutud rannamadalikud, kus leidub soid, laguune ja liivavalle.
Mehhiko suurim järv on Chapala järv (1080 km² ) Guadalajara linna läheduses ning pikim jõgi on Rio Grande (2000 km).
Lisa kommentaar