Ülevaade
Läänelikus suurlinnas Pekingis saavad kokku ajalugu ja tänapäev. Peking võlub iidvana kultuuri, läikivate kõrghoonete ja kaunilt kujundatud lillepeenardega, lisaks põneva toidukultuuri ja väga sõbralike kohalike elanikega.
Ajalugu
Esimesed jäljed inimasustusest Pekingis pärinevad ajast 230 000-250 000 aastat tagasi.
Beiyangi perioodil muutus Peking imperaatorlikust linnast modernseks metropoliks. Linna elanikkond tõusis 1912. aastal arvult 725,235 kuni 863,209 1921. aastal.
1990. aastatel ja aastatuhande vahetusel arenes Pekingi majandus väga kiiresti. Linna ülikiire kaasajastamine ja rahvaarvu kasv aga tekitasid mitmeid probleeme, mis ilmnesid tihedas liikluses, õhusaastes ning ajalooliste piirkondade hävimises.
Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud.
Kliima
Pekingis on suvine keskmine temperatuur üle 30 soojakraadi ja talved on arktilise külmusega. Aastane keskmine temperatuur on 13.1oC. Kõige soojem on juulis ehk +28oC ja kõige külmem jaanuaris ehk -2oC.
Rahvuspühad
1. jaanuar – Uue aasta päev
8. märts – Naistepäev
12. märts – Puu istutamise päev
1. mai – Töörahva pühapäev
4. mai – Noorte päev
1. juuni – Rahvusvaheline lastepäev
1. august – Sõjaväe päev
10. september – Õpetajate päev
1. oktoober – Rahvuspäev
Transport
Pekingi metrool on 14 liini kokku 172 metroopeatusega. Metrooga sõitmine on tavaliselt kiire, ökonoomne ja mugav – seda eriti hommikuste ja õhtuste tipptundide ajal.
Pekingi ühistranspordi alla kuuluvad bussid ja trollibussid. Saadaval on nii 3-päevased, 7-päevased, 14-päevased kui ka kuuajalised bussipassid. Passid aga ei kehti Yuntong bussides, sest marsruudid on erinevad ja neid ei tohiks omavahel segamini ajada.
Vaata edasiTurud:
- HongQiao pärliturg – HongQiao turg asub Taevatempli lähedal ning pakub kolmel korrusel pärleid, ehteid, aksessuaare, riideid, käekellasid, kunsti, mänguasju jne. Turg on avatud iga päev kell 09:30-19:00.
- Panjiayuan turg – Turul pakutakse palju Hiina kunsti, käsitööd ja antiiki. Turg on avatud esmaspäevast reedeni kell 08:30-18:00 ja laupäevast pühapäevani kell 04:30-18:00.
- Siiditurg – Siiditurul müüakse siidi, elektroonikat, pärleid, ehteid, riideid ning disainertooteid. Turg on avatud iga päev kell 09:30-21:00.
- Sunny Gold tänavaturg – Turul pakutakse suurt valikut riideid, aksessuaare, ehteid, kunsti ja käekellasid. Turg on avatud iga päev kell 10:00-22:00.
- Maliandao turg – Teetänava turul võib leida sadu teed ja sellega seonduvat müüvaid poekesi. Turg on avatud iga päev kell 08:00-18:30.
- Wudaokou riieteturg – Turul müüakse peamiselt riideid, kuid saadaval on ka ehted ja elektroonika. Turg on avatud iga päev kell 09:00-19:00.
- Xidan piirkond – Xidan piirkond asub Taevase Rahu Väljaku lähedal ning seal leidub nii mitmeid turgusid kui ka ostukeskusi. Enamus poode on avatud iga päev kell 09:00-21:00.
- Yashow turg – Riideturg on eriti populaarne turistide seas ning on avatud iga päev kell 09:30-21:00.
Vaata edasi
Vaatamisväärsus
Dong Wu Siidimuuseum – Siidimuuseumis näidatakse, kuidas on võimalik siidikookonist niidiots kätte saada ja kuidas keritakse kaheksast kookonist niit kokku. Samuti saab oma silmaga näha siidivati valmistamist, millest omakorda saab teha tekke. Muuseumist saab kaasa osta tekke, siidist voodipesu ja muid siiditooteid.
Hiina Müür - Maailma suurim kaitserajatis Hiina müür on riigi sümbol ja uhkus. Suur Hiina müür ehitati 3. sajandist eKr kuni 17. sajandini eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude sissetungi eest. Selle eri osad on väga eriilmelised. Pekingi lähedal paiknev kivist müüriosa on hästi säilinud ja turistidele eksponeeritud. Müüri läänepoolsemad osad meenutavad pigem madalat muldvalli. Müüri kogupikkus on pisut üle 6200 kilomeetri.
Keelatud Linn - Keelatud linn oli Pekingi süda. See on suurim ja kõige paremini säilinud Hiina ajalooline paviljonide, templite, losside, marmortreppide, pronkslõvide, kaunite aedade ja väravatega paleekompleks.
Keisrite Suvepalee – Hiigelsuur harmooniline templite, paleede ja kaunite aedade kompleks on olnud üle 800 aasta hiina keisritele populaarseks ajaveetmiskohaks. Suvepalee koos Kunmingi järvega on üks paremini säilinud keiserlikke aedu maailmas.
Laama tempel - Laama tempel ehk Rahu ja Harmoonia palee asub Pekingi põhjaosas.Templil on 5 suurt halli ja 4 sisehoovi kaunilt dekoreeritud käikudega, ülespoole suunatud katuseharjade ja kaunite nikerdustega. Seal on palju budistlikku kunsti, jumalakujutisi, deemoneid ja budasid ning tiibeti stiilis seinamaale. Templi ehitus sai alguse 1694. aastal Qingi dünastia ajal. Alguses oli see õukonna eunuhhide elupaik, kuid prints Yongi ajal muudeti õukonna hooviks.
Pekingi Botaanikaaed - 300 hektaril laiuv aed asutati 1956. aastal keskvalitsuse initsiatiivil eesmärgiga kaitsta ja tutvustada Põhja-Hiina loodusrikkusi. Botaanikaaed koosneb 14 teemaaiast, aia territooriumile jäävatest ajaloolistest vaatamisväärsustest, loodusreservaadist ning kasvuhoonekompleksist. Oma 9800 ruutmeetriga on see väidetavalt Aasia suurim ekspositsioonikasvuhoone, mis on jaotatud neljaks osaks: vihmamets; kaktused ja sukulendid; orhideed, bromeeliad ja loomtoidulised taimed, ning nn nelja aastaaja aed. Selles aias eksponeeritakse aasta ringi paljusid õitsvaid taimi ning botaanikaaia kodulehe andmeil on kasvuhoonekompleksis esindatud 3100 taimetaksonit. Botaanikaaia territooriumil asub ka Uinuva Buddha tempel, mis rajati VII sajandil ning alates 1321. aastast ehib templit Uinuva Buddha pronksist kuju. Kuju kaalub 54 tonni ning on üks massiivsemaid Buddha kujusid Hiinas.
Taevatempel – Taevatempli ehitas aastatel 1406-1420 Mingide dünastia kolmas keiser Youngle
. See hoonekompleks on territooriumilt väiksem kui Keisrite Suvepalee, aga suurem Keelatud Linnast. Keisrid käisid Taevatemplis jumalatelt head saaki palumas ning taevale ohverdamas. Rahvas uskus, et keiser on taeva poeg ning kõik hea ja halb siin elus sõltub temast. Sellepärast oli pikk tseremoonia detailideni lihvitud, et midagi ei läheks valesti.
Taevase Rahu Väljak – Taevase Rahu Väljak asub Pekingi kesklinnas, Keelatud Linna ees. Nimi on Keelatud linna viiva Tian'anmeni (Taevase Rahu Värav) värava järgi. See on maailma suurim väljak pikkusega 880 m, laiusega 500 m ja pindalaga 440 000 m².
Vaata edasiSoovitused
1
Liiklus on koleeriline. Tipptunnil on suured ummikud, kuid ka muul ajal võib sõit kuskile lähedale kesta üpris kaua.
2
Riiklikes poodides on fikseeritud hinnad, kuid sageli on mingist ostusummast alates ette nähtud kingitus või muu soodustus.
3
Inimesed on üldiselt rahulikud ja sõbralikud, kuid nendega on raske suhelda, sest keeli nad enamasti ei oska.
Soovituse soovitus
Aitäh sulle!
Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.
Soovita uus soovitusSulgeSöök ja jook
Pekingi ehk Põhja-Hiina köök on Hiina põhjaregiooni köök, mis ühendab endas kõige äärmuslikumaid vaateid. Põhja kulinaarne keskus on Peking. Põhja-Hiina regionaalse köögi olemuse määrab ekstreemne, köögi-ja teraviljakasvatuseks eriti ebasoodne kliima. Kuumadel suvedel ilmuvad turule lühikeseks ajaks melonid, baklažaanid, kõrvitsad, tsukiinid ja lillkapsas. Talvel süüakse kapsast, kaalikat ning nisu-ja hirsitooteid, mis on talupidajate kodudes pajaroogade põhikomponendid.
Hiina söömaaega iseloomustab vastanditele rajatud kooskõla: krõbedale roale järgneb pehme; vürtsika põhiroa kõrval on aga mahe lisand. Igas söögikorras peavad esinema kõik maitsed: hapu, soolane, mõru, põletav ja magus. Esindatud peavad olema ka erinevad toiduained: liha, kala, mereannid ja köögivili. Iga roa valmistusained peavad olema tükeldatud erinevalt: ribadeks, kuubikuteks, diagonaalseteks tükkideks või õhukesteks liistakuteks. Kindlad nõuded kehtivad roogade ja lisandite värviharmoonia kohta.
Valik Põhja-Hiina kulinaarseid hõrgutisi:
Pekingi part – Pekingi parti küpsetatakse ümaras ahjus elaval tulel, mida toidetakse datli-, virsiku- ja pirnipuu puiduga. Väidetakse, et tõelist Pekingi parti võivat leida ainult kohapealsetes pardirestoranides. See hiina kokakunsti pärl saavat oma tõelises hiilguses sündida ainult tingimustes, kus jälgitakse piinliku täpsusega kõiki valmistusnippe.
Mongoolia tulepada - Mongolite ülemkiht on endast Hiinasse pärandanud mongoolia tulepaja. Pekingi gurmaanide restoranides kasutatakse tulepaja valmistamiseks peamiselt Sise-Mongoolia aasadel sirgunud lammaste liha, mis on pehme ja peaaegu lõhnatu, kuid siiski äärmiselt maitsev. Lisandiks süüakse erinevaid köögivilju, mille lõigud on samuti vaid kergelt küpsetatud.
Shandong – Põhjapoolse hiina köögi kulinaarseks erandiks on Shandong’i provints. Tänu soodsale rannikuäärsele asukohale lisandub Põhja-Hiina põllumajandussaadustele Lõunale iseloomulik kalarohkus. Kalu, ulukiliha, köögivilja ja hirssi armastati Shandong’is süüa juba ammu. Tänapäeval hinnatakse Shandong’i eelkõige kalarohkuse, nisutoodete ja magusate kartulite tõttu – seda tänu siidile.
Lisa kommentaar
Go Reisiajakiri nr 34
Go Reisiajakiri nr 33
(2012)
Madis Jürgeni koostatud jutustus sellest, kuidas 7 eestlast Lähis-Idas pantvangis olid. (2012)
