Peruu
Ülevaade
Peruu on tuntud oma vanade kultuuride poolest. Eelkõige teatakse Machu Picchu asulat ja Nazca geoglüüfe, kuid lisaks neile on Peruus veel mitmeid põnevaid kultuurimälestisi. Omapärane ja mitmekesine on ka Peruu loodus. Ühe riigi piires on võimalik näha rannikukõrbe, lumiseid mäetippe, kõrgplatoosid ja Amazonase madaliku vihmametsi. Mõnes mõttes on Peruu nagu kogu Lõuna-Ameerika vähendatud mudel.
Viisainfo
Eesti kodanikud võivad Peruus viibida viisavabalt kuni 90 päeva poole aasta jooksul.
Ajalugu
Sündmuste lühikokkuvõte:
- IX aastatuhat e.Kr. asustati Peruu ranniku ja kõrgmaa
- III aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama kõrvitsat ja aeduba ning aretama guanakost kodulaamat
- II aastatuhat e.Kr. hakati kasvatama maisi ja valmistama savinõusid
- 1200-200 e.Kr. hakati rajama suuri templiehitisi
Kliima
Peruu kliima on piirkonniti erinev.
- Costas valitseb külma Peruu hoovuse tõttu kõrb, kus aastane sademetehulk jääb alla 50 mm. Keskmine temperatuur madaliku põhjaosas on 17-25 ja lõunaosas 15-21°.
- Sierras valitseb troopiline kõrgmäestikukliima ning sademetehulk on seal 700-1000 mm/aastas. Keskmine temperatuur Sierra põhjaosas on 12-16 ja lõunaosas 5-9°.
- Orientes valitseb niiske ekvatoriaalne kliima ning vihma sajab seal kuni 3000 mm/aastas. Keskmine temperatuur on 24-27°.
Vaatamisväärsus
Valik tähtsamaid vaatamisväärsusi:
MACHU PICCHU – maailmakuulus inkade „kadunud linn“, mis eurooplaste jaoks avastati alles 1911.
CUSCO – kunagine inkade riigi pealinn ning kogu Lõuna-Ameerika vanim pidevalt asustatud linn.
NAZCA – mõistatuslikud maapinnajoonistused, mis koosnevad tuhandeist kujundeist ja paiknevad 5000 km² suurusel kõrbealal.
Huvitavaid fakte
- Inkade impeerium oli enne eurooplaste sissetungi suurim riik kogu Ameerikas.
- Peruu territooriumist moodustab põllumajanduslik maa ainult 3%.
- Peruu on kartuli kodumaa. Inkad kasvatasid kartuleid juba 4000 aastat tagasi, kuid Euroopasse jõudis kartul alles 16. sajandil.
Soovitused
- 1
Mobiiliside. Eesti mobiilioperaatoritel on Peruus on roaming, kuid Peruu võrgud töötavad teistsugusel sagedusel ning helistamiseks on vajalik iDEN telefon.
- 2
Elekter. Peruus kasutatakse erinevaid elektripistikuid ning kasulik on kaasa võtta sobiv üleminekuühendus.
- 3
Raha. Sularaha saab vahetada pankades, suuremates hotellides ja valuutavahetuspunktides. Suuremates kauplustes ja restoranides saab tasuda krediitkaartidega, kuid sel juhul lisandub hinnale lisatasu. Linnades on olemas sularahaautomaadid. Eestiga võrreldes on Peruu üldiselt odav.
Loodus
Peruu jaguneb looduslikult kolmeks osaks: Costa, Sierra ja Oriente.
- Costa hõlmab Vaikse ookeani rannikul pika (u. 2000 km) ja kitsa (laius 50-150 km) madalikuriba, mis moodustab 11% riigi pindalast.
- Sierra on Peruu mägine siseosa, mille moodustavad Andide ahelikud, orud ja ahelikevahelised kõrglavad (3000-4000 m).
Kommentaarid
Lisa kommentaar
Peruu
| Asukoht | Lõuna-Ameerika |
|---|---|
| Riik | Peruu |
| Ajavöönd | GMT - 5h. Erinevus Eesti ajaga -7h, märtsist oktoobrini -8h |
| Pindala | 1 285 220 km² |
| Rahvaarv | 29 546 963 (2009) |
| Haldusjaotus | 24 departemangu ja 1 konstitutsiooniline provints |
| Keeled | hispaania, ketšua ja aimara |
| Naaberriigid | Ecuador, Colombia, Brasiilia, Boliivia, Tšiili |
| Riigikord | Vabariik |
| Riigipea | President |
| Pealinn | Lima |
| Rahaühik | uus sol ( PEN) |
| Rahvastik | 45% indiaanlased, 37% mestiitsid, 15% valged |
| Religioonid | 90% elanikkonnast on katoliiklased |
| Peamised majandusharud | maavarade kaevandamine (eriti hõbe), kalatööstus, põllumajandus |
| Tolliinfo | Maksuvabalt võib Peruusse viia kuni 2,5 liitrit alkohoolseid jooke, kuni 400 sigaretti |
-
Go Reisiajakirjad
Go Reisiajakiri nr 34
Go Reisiajakiri nr 33
Go Reisiraamatud
(2012)
Madis Jürgeni koostatud jutustus sellest, kuidas 7 eestlast Lähis-Idas pantvangis olid. (2012)
