Põhja-Ameerika
Ülevaade
Tänu mitmetele looduslikele vöönditele ja suurtele kultuurierinevustele on Põhja-Ameerika väga mitmekesine. Mandri põhjaosa karm loodus (Gröönimaa, Alaska) pakub huvi eelkõige loodusesõpradele; lõuna pool asuvad vanade indiaani kõrgkultuuride mälestised on olulised kultuurihuvilistele; ning Kariibi mere saared meelitavad rannapuhkuse nautijaid.
Kliima
Põhja-Ameerika kliimat mõjutavad eelkõige mandri asend (arktilisest kliimavöötmest kuni lähisekvatoriaalse kliimavöötmeni) ja pinnamoe iseärasused.
Kordiljeeride kõrgahelikud ei võimalda Vaikse ookeani niiske ja suhteliselt sooja õhu pääsu kaugele sisemaale, kuid arktiline külm õhk võib tungida isegi mandri lõunaossa, sest ees ei ole tõkestavaid mäeahelikke. Seepärast on mandri sise- ja idaosas talve keskmine temperatuur tunduvalt madalam kui Euroopas samadel laiuskraadidel.
Vaata edasiVaatamisväärsused
Põhja-Ameerika on nii suur ja vaheldusrikas, et seal leiab haruldasi vaatamisväärsusi ja põnevaid tegevusi igale maitsele. Võimalik on jalutada nii suurlinna pilvelõhkujate kui ka eskimo jääonnide vahel, jälgida jääkarude elu arktilistel aladel või kilpkonnade munemist Panamas, sõita kajakiga jäämägede või kruiisilaevaga Kariibi mere saarte vahel.
Väike loetelu Põhja-Ameerika vaatamisväärsustest:Vaata edasi
Huvitavaid fakte
Põhja-Ameerika rekordeid
- maailma suurim saar Gröönimaa (2 175 597 km²)
- maailma pikim koobas Mammutikoobas USA-s (käikude kogupikkus 563km)
- maailma suurim mõõdetud lume sügavus (11,5m, aastal 1911 USA-s)
- maailma suurim mõõdetud lumehelves (diameeter 38cm, aastal 1887 USA-s)
Arvamused
Põhja Ameerikasse reisides tuleks kindlasti arvestada konkreetse piirkonna kliimaga. Mandri põhjaosa tasuks külastada suvel, sest talvisel ajal muudab käre pakane ja polaarööst tingitud pimedus seal reisimise üsna ebamugavaks. Mehhiko lahe piirkonnas puhates oleks mõistlik vältida orkaanide perioodi. Kesk-Ameerika väikeriikide puhul tuleks arvestada vihmaperioodidega.
Kommentaarid
Lisa kommentaar
Põhja-Ameerika
| Asukoht | Põhja-Ameerika |
|---|---|
| Ajavöönd | sõltuvalt konkreetsest vööndist on erinevus Eesti ajast -3 kuni -11 tundi |
| Pindala | 24 250 000 km² |
| Rahvaarv | 528 720 588 (2008) |
| Haldusjaotus | 23 üksust ( iseseisvat riiki, asumaad, territooriumi) |
| Keeled | Peamised keeled inglise, prantsuse, hispaania |
| Piirid | piirneb läänes Vaikse ookeani, põhjas Põhja-Jäämere ja idas Atlandi ookeaniga. Lõunas on mandri piir kokkuleppeline, enamasti peetakse selleks Panama maakitsustndi ookeaniga. |
| Rahvastik | Põhja-Ameerika rahvastik on kujunenud põlisrahvaste, sisserännanud eurooplaste ja sisseveetud neegerorjade segunemisel ning ei moodusta ühtseid rahvusi, pigem on tegemist rahvuste ja kultuuriliste rühmade kogumitega ning näiteks USA rahvastikubüroo ei väljasta andmeid eri rahvuste osatähtsuse kohta. Põlisrahvastest on säilinud innuiidid, alaeuudid ja paljud indiaani rahvad. |
| Religioonid | Kanadas ja USA-s on rohkem levinud protestantlik kristlus ning Mehhikos ja Kesk-Ameerikas katoliiklus |
-
Go Reisiajakirjad
Go Reisiajakiri nr 34
Go Reisiajakiri nr 33
Go Reisiraamatud
(2012)
Madis Jürgeni koostatud jutustus sellest, kuidas 7 eestlast Lähis-Idas pantvangis olid. (2012)
