Ülevaade
Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, ulatudes Põhjamerest Vahemereni. Riigi pealinn Pariis on vaieldamatult üks kuulsaim linn maailmas, aga vähem tuntud pole ka Prantsuse Riviera piirkond oma Cannes`i filmifestivaliga ning Nizza oma 8 km pikkuse mere äärse promenaadiga. Prantsusmaalt leiab nii ajaloolist arhitektuuri, kunstiväärtusi kui kaunist loodust. Mainimata ei saa jätta, et prantsuse köök on üks paremaid Euroopas ning kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist.
Viisainfo
Eesti kodanik võib reisida Prantsusmaale viisavabalt.
Ajalugu
Prantsusmaa ajaloo tähtsamad verstapostid:
800 e.Kr – Kelti hõimud asustavad praeguse Prantsusmaa, tollase nimetusega Gallia.
100 p.Kr – Keiser Augustuse ajal kinnitus ja laienes Gallias "Rooma Õigus".
418-751 – Merovingide ajastu
476 – Rooma impeeriumi langemine; Gallia okupeeritakse barbarite poolt
496 – Kuningas Clovis ristitakse Reimsi katedraalis
751-986 – Karolingide ajastu
Karolingide võimu kulminatsioon oli Pippini poja Karl Suure valitsemisaeg. Aastal 771 taasühendas ta frankide alad, 774 vallutas Lombardia kuningriigi Põhja-Itaalias, 788 liidendas oma riigiga Baieri, 796 lõi Doonau tasandiku avaare, 801 tungis islamiusulise Hispaania aladele kuni Barcelonani välja ning 804 alistas pärast pikka võitlust Alam-Saksi. Paavst Leo III kroonis 800 Karl Suure roomlaste keisriks ehk Lääne-Rooma keisriks, tunnustades tema saavutusi ning poliitilist tuge paavstlusele.
987-1789 – Kapetingide ajastu
1095-1291 – Prantsuse ristirüütlid võtsid osa paljudest ristisõdadest.
1337-1475 – Saja Aastane Sõda Prantsusmaa ja Inglismaa vahel
1340 – Musta Katk viis minema pooled 17 miljonist prantslasest
1539 – Francoise I kuulutab välja Villers-Cotterets korralduse, mis on üks Prantsuse õigussüsteemi aluseid.
1568-1598 – Ususõjad, mille käigus aastal 1572 tapeti 20 000 hugenotti. Seda päeva nimetatakse St. Bartholomeus`e Päeva veresaunaks. Sõjad lõppesid peale Henry IV korraldust, mis andis hugenottidele usuvabaduse.
1589-1789 – Bourbonide ajastu
17. sajand – Päikesekuninga Louis XIV valitsemise ajal muutus Prantsusmaa Euroopa juhtivaks jõuks nii poliitikas, majanduses kui kultuuris. Ehitatakse Versailles`i loss.
18. sajand – valgustusaeg Prantsusmaal, leiutatakse auto (1771), esimesed inimesed sõidavad kuumaõhupalliga (1783).
1789-1799 – Suur Prantsuse Revolutsioon http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsuse_revolutsioon , mille käigus kukutati kuningavõim ning feodaalkord.
1792 – Esimene Prantsuse Vabariik
1804 – Paavst Pius VII kroonib Notre-Dame`i katedraalis Napoleoni Imperaatoriks. Järgnevatel aastatel vallutavad tema armeed suure osa Mandri-Euroopast.
1812 – Napoleon saab Venemaal rängalt lüüa ja kogu Euroopa tõuseb tema vastu üles ning Napoleon pagendatakse Pariisist.
1815 – pärast lühikest viibimist eksiilis, tuleb Napoleon tagasi, kuid saab Waterloo lahingus lõplikult lüüa. Napoleoni sõdade ajal saab surma umbes miljon prantslast.
1885 – avati Eiffeli torn
1914-1919 – Esimene Maailmasõda
1939-1945 – Teine Maailmasõda, mille käigus sakslased vallutasid terve Prantsusmaa ning pommitasid Pariisi.
1949 – loodi NATO, mille juures Prantsusmaa oli üks asutajaliige.
1957 – peetakse Euroopa Liidu loomise alguseks; Prantsusmaa oli üks asutajaliige
1999 – võeti Prantsusmaal kasutusele euro
Kliima
Prantsusmaal on parasvöötmele iseloomulik kliima. Suuremale osale Prantsusmaast on iseloomulik külm tuul ja pehme suvi. Kuna Prantsusmaa asub suurel territooriumil, siis on kliima ka piirkonniti väga erinev.
Edela Prantsusmaal – pehme talv, mil sajab palju vihma ja kuum suvi; Loode Prantsusmaa – pehme ja vihmane talv ning külm suvi. Külmad talved rohke lumega on iseloomulikud Prantsusmaa mäestiku piirkondadele.
Vaata edasiVaatamisväärsus
Prantsusmaal on hulgaliselt vaatamist väärt linnu, paiku, piirkondi. Toome siinkohal välja vaid mõned.
Pariisi- peetakse õigustatult üheks maailma kaunimaks ning romantilisemaks linnaks, kus igal sammul leidub paiku, ehitisi ja mälestusmärke, millised on raiunud end maailma ajalukku ning saanud kõigile tuntud ja teatud sümboliteks. Näiteks Eiffeli torn, Triumfikaar, Jumalaema kirik, Louvre`i kunstimuuseum, Moulin Rouge kabaree, Montmartre`i mägi jne.
Selles tohutus linnas, mille täielikule avastamisele ei jätkuks ka kuudest ja aastatest, võib leida kõike - kultuuri, meelelahutust, silmailu, romantikat, häid sööke ja jooke jne.
Versialles`i loss - peetakse Euroopa kaunimaks lossi- ja pargiansambiks. Loss ehitati Päikesekuninga Louis XIV ajal. Peaaegu sajandi (1682–1789) vältel oli Versailles tähtsam kui Pariis. Siin elasid kuningas ja kuninganna koos troonipärijatega, ministrid ja õukondlased, saadikud ja õuedaamid, rääkimata arvukast teenijaskonnast. Kuigi kunagised jahialad on praeguseks lossist eraldatud, hõlmab kogu territoorium ikkagi veel 800 hektarit.
Praeguseks on Versailles`i loss üks maailma enimkülastavaid turismiatraktsioone - üks suurejooneline ruum vaheldub teisega, pilku paeluvad luksuslikud peeglid, lühtrid, rääkimata mööblist, maalidest, skulptuuridest ja nipsasjakestest. Iga ruum ootab uue ahvatlusega, kõik küllastunud ajaloost ja tuntud nimedest. Magamistoad ja eestoad, söögitoad ja salongid, saalid ja galeriid – mida need ruumid kõik näinud on!
Disneyland Paris - on üks vahvamaid lõbustusparke peredele. Kõik seal pargis on läbinisti muinasjutuline ning ringi jalutades kohtab igal sammul Disney filmide tegelasi. Pargis on hulgaliselt atraktsioone nii väiksematele kui suurematele lastele ning ka täiskasvanud ei pea igavust tundma. Lisaks on seal ka palju poode ja restorane ning iga õhtu lõpeb suurejoonelise Disney paraadiga. Pargi külastuseks tuleks kindlasti planeerida 2 päeva. Pargi kõrval asub Walt Disney stuudio kus saab sõita rongiga mööda erinevaid tuntud filme ning vaadata oma silmaga efektide sündimist.
Avignon - tuntud kui Paavstide linn. 1305. aastal kolis Paavst Clement V Roomast Avignon'i. Koos temaga tulid kardinalid, pankurid, kaupmehed ja ka tolle aja diplomaadid, ning loomulikult raha ja rikkus kogu ülejäänud Euroopast. Paari aastaga muutus pisike Avignon kogu kristliku maailma pealinnaks tervelt 72 aastaks.
14 saj. ehitatud Paavstide palee, mis oli omal ajal maailma kõige suurem ja ilusam maja. Kui ilus kõik kunagi just oli, on raske öelda, sest suurem osa interjööri dekoratsioonidest on hävinud (Napoleoni ajal kasutati hoonet kasarmuna). Soovitav on võtta ette ekskursioon koos giidiga, nii kuuleb palju põnevat ka tolleaegsetest elukommetest.
Avignonis on ka lihtsalt niisama tore jalutada. Kogu vanalinn on ümbritsetud iidse müüriga ja kitsukestel tänavatel võib pea igal nurgal leida mõne põneva detaili linna kuulsusrikkast ajaloost. Arvukad restoranid ja välikohvikud on vallutanud nii palee esise väljaku kui ka kogu Avignon'i ajaloolise südame.
Prantsuse Riviera - on imeline rannapiirkond Vahemere ääres. Seda palistavad paljud tuntud linnakesed: Saint-Tropez - ilus väikelinn, mille avastasid prantsuse filmitöösturid ja nüüdseks elab või omab elamist linnas mitmeid kuulsusi; Cannes - Croissette bulvari alguses asub Festivalide Palee, kus toimuvad iga-aastased Cannes' filmifestivalid. Palee esisel väljakul on kuulsad betoonplaadid kümnete filmikuulsuste käejälgedega. Tänava ääres on ka kuulus hotell Carlton, kus ööbinud sajad maailmakuulsused; Antibes – tema maaliline vanalinn on paljude pildiraamatute ja kalendrite lehtedel; Nizza - kuulsaim ja glamuurseim Riviera linnadest. Linna keskus on kompaktne, kõik käe-jala juures. Kindlasti vaadata: linna keskväljak (Place Massena), vanalinn, Inglaste Promenaad, Colline du Chateau – mere ääres, vanalinna vahetus läheduses asuv küngas (ilusad vaated kogu linnale ja Inglaste promenaadile), Jean Medecine'i tänav (peatänav), jalakäijate tänav rue Massena (kohvikud, restoranid, butiigid jne).
Nizza-Monaco mereäärne maantee on kõige ilusam maanteelõik kogu Rivieras. Supervaated Nizzale, merele, Cap Ferrat'le, Villefranche-sur-Mer'le, Monacole jne.
Teele jääb Eze mägiküla. See on tõeliselt vana ja muinasjutuline koht. Ülalt kiriku juurest avanevad hingematvad vaated. Külas asub parfümeeriatehas ja muuseum.
Monaco - linnriik on väike, kui ülitihedasti asustatud. Külastada: Jardin Exotique't (palju lõunamaiseid taimi ja fantastiliselt ilus grott), Place du Palais (mingitel kellaaegadel saab ka vürstilossi külastada), Casino, Cafe de Paris ja suurepärane purskkaevupark – Place de Casino ning selle kõrval asuv miniatuurne jaapani aed. Võib teha ka jalutuskäigu alla jahisadama ja basseini juurde, kust läheb üles Rue Grimaldi oma F-1 ja AS Monaco poodidega.
Mont Saint Michel - on saar Prantsusmaa põhjarannikul, Normandia ja Bretagne'i poolsaarte vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes. Saare omapäraks on see, et tõeliseks saareks muutub Mont-Saint-Michel ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel.
8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre'i kirik. Legendi kohaselt olevat 708. aastal peaingel Miikael ilmutanud ennast Avranches'i piiskop Aubert'ile tolle unes ja käskinud ehitada kõrge künka otsas paiknev kirik. Seetõttu kerkis Scissy metsa, kõrgele künkale kirik, mis maapinna hilisema vajumise tõttu jäi Mont-Saint-Micheli saarele. Mont-Saint-Michel ja selle laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal.
Vaata edasiHuvitavaid fakte
- Prantsusmaal elavad eestlased ja Eesti huvilised kohtuvad kord kuus Pariisis iga kuu esimese neljapäeva ôhtul alates kella 19.00. kohvikus Le Livre (10 rue Saint Martin, 75004 Paris)
- Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud, mõtlejad ja kunstnikud on prantslased – Descartes ja Pascal 17. sajandil, Rousseau ja Voltaire 18.ndal, Balzac, Baudelaire ja Flaubert 19.ndal. ning Sartre ja Camus 20. sajandil. Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstnikud on Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque.
Soovitused
1
Enne reisi võiks selgeks õppida mõned prantsusekeelsed väljendid. Eriti kui reisite väljaspoole Pariisi mõnda väiksemasse linna või külla. Kohalikud elanikud räägivad seal ainult prantsuse keelt.
2
Reisimine Prantsusmaal. Mööda Prantsusmaad reisimiseks soovitame kasutada kiirrongi TGV. Näiteks teekond Pariis-Marseilles (775 km) läbitakse 3 tunniga.
3
Kuigi Prantsusmaal saab poodides ja restoranides tasuda pangakaartidega, peab arvestama asjaoluga, et üldjuhul ei ole kaardimakse võimalik alla 10 eurose arve puhul.
Soovituse soovitus
Aitäh sulle!
Vaatame sinu soovitatud soovituse üle ning kui see on sobilik GoWiki keskkonda, siis lisame selle meie soovituste hulka.
Soovita uus soovitusSulgeSöök ja jook
Prantsuse köök on ülemaailmse kuulsuse saavutanud oma tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. Toiduainete kõige hinnatavamaks omaduseks peetakse maitsvust, seetõttu kasvatatakse ja aretatakse parima kvaliteediga aedviljasorte, oliivipuid ja seeni.
Toite valmistatakse nii, et toiduainete algsed omadused ja toiteväärtus maksimaalselt säilivad. Rikkalikult süüakse toorsalateid, aedviljatoitude valik on väga lai. Maitseaineid lisatakse mõõdukalt, kuid sellises valikus, nagu toiduainete enda maitse esiletõstmiseks paremini sobib. Äärmiselt mitmekesine on kastmete koostis. Pole ime, et prantsuse köök on väga suurel määral mõjustanud Euroopa toitlustamist ja paljud ülituntud toidunimetused pärinevad prantsuse keelest. Muide, prantsuse toidud kannavad tihti päritolu – maakoha, esmaselt valmistanud koka või seda toitu eelistanud inimese nime.
Toite serveeritakse väga kaunilt, kuigi lihtsalt. Soojade toitude jaoks vaagnad kuumendatakse. Toidud asetatakse nii, et selgelt on näha, millistest toiduainetest need koosnevad. Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt.
Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) ja kell 17.00–18.00 lõuna (diner).
Eine koosneb järgmistest toitudest:
- Väikesed külmad eeltoidud (hors d´oeuvres) – võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vm., tavaliselt 3–4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena.
- Munatoit – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes.
- Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vm.
- Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega.
- Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin).
- Salat (season) – enamasti lehtsalat, mille liike kasvatatakse palju. Kastmeks enamasti oliivõli sidrunimahlaga.
- Juust (inglise toidusedelis antakse see pärast magustoitu).
- Magustoit (entremets) – tort, kook, puding, suflee või vorm.
- Puuvili (dessert) – kirsid, banaanid, viinamarjad või kompott.
- Kohv
Lõunasöögil on välja kujunenud järgmine toidusedel:
- Puljong (consommé) või püreesupp (potage) lisanditega.
- Kala keedetult või praetult, kartulite ja sobiva kastmega.
- Liha – enamasti suurem praad või lind aedvilja ja kastmega.
- Aedviljatoit – keedetud, praetud, hautatud, vorm.
- Salat värsketest toorestest leht- või juurviljadest. Palju kasutatakse sellerit lehevarte või juurtena.
- Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt.
- Magustoit
- Puuvili
- Kohv
Nagu näha, on prantsuse toidusedel veidi erinev meie tavadest: salat ja aedvili antakse omaette toiduna, mitte soojade liha- ja kalatoitude kõrvale. Menüüst võib mõne toidu välja jätta, kuid järjekorda ei muudeta.
Taignatoodetest on eelistatud leht-, biskviit-, ja keedetud (tuuletasku) taignad. Neist valmistatakse rohkesti soolaseid ja magusaid tooteid.
Prantsusmaa veinidest ja veinipiirkondadest loe siit.
Loodus
Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge – Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône.
Lisa kommentaar
Go Reisiajakiri nr 34
Go Reisiajakiri nr 33
(2012)
Madis Jürgeni koostatud jutustus sellest, kuidas 7 eestlast Lähis-Idas pantvangis olid. (2012)
